Genrihh Jagoda

Genrihh Grigorjevitš Jagoda (vene keeles Генрих Григорьевич Ягода; sünnijärgne nimi Jenohh Geršonovitš Jeguda (vene Енох Гершонович Йегуда); 19. november (vkj. 7. november) 1891 Rõbinsk, Jaroslavli kubermang, Venemaa Keisririik – 15. märts 1938, Moskva, Nõukogude Liit) oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseasjade rahvakomissar 1934–1936 ja Side Rahvakomissariaadi rahvakomissar (1936), rahvuselt juut.

Genrihh Jagoda (1936)

Karjäär Nõukogude organites

Genrihh Jagoda alustas karjääri 1918. aastal Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Kõrgeimas Sõjalises Inspektsioonis Nikolai Podvoiski juhtimisel Lõunarindel ja Idarindel kuni 1919. aastani.

1919. aastal määrati Genrihh Jagoda Väliskaubanduse Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikmeks;

1920. aastal määrati Genrihh Jagoda Tšekaa Kolleegiumi liikmeks;

1921. aastal määrati Genrihh Jagoda Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) esimehe Vjatšeslav Menžinski asetäitjaks ning Nõukogude sõjaväe ja laevastiku lojaalsuskontrolli teostava Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna ülemaks. Jagoda saavutas 1926. aastaks NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuvas Ühendatud Riiklikus Poliitvalitsuses sisulise juhtpositsiooni, kuna Poliitvalitsuse juht Vjatšeslav Menžinski oli halveneva tervise tõttu tööst pidevalt eemal.

1934. aastal pärast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi moodustamist ja Menžinski surma tõusis Jagoda siseasjade rahvakomissariks.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juhina

Jagodal oli oluline roll GULAGi rajamises ja Sergei Kirovi tapmisele järgnenud repressioonides. Tema juhtimisel algas 1931. aastal Valge mere kanali ehitus. Jagoda juhtis ka ülekuulamisi näidisprotsessi eeluurimisel, mis viis Grigori Zinovjevi ja Lev Kamenevi hukkamiseni 1936. aasta augustis.

"Nõukogudevastane trotskistlik-zinovjevlik keskus"

19.–24. augustini 1936 viidi Moskvas läbi Jagoda juhitud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess Nõukogudevastase trotskistliku-zinovjevliku keskuse («Антисоветский объединенный троцкистско-зиновьевский центр») süüasja arutamine. Keskuse juhtimises süüdistati Grigori Zinovjevit ja Lev Kamenevi. Kõik esimest 16 kohtualust mõisteti süüdi ja surma mahalaskmise läbi, kuid 10. septembril mõistis NSV Liidu Ülemkohus "süüteokoosseisu puudumise tõttu" õigeks ÜK(b)P KK sekretäri Jossif Stalini poliitilised vastased Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkovi.

Jagoda langus ja hukkamine

28. septembril 1936 vabastati Genrihh Jagoda NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseasjade rahvakomissari ametikohalt ning siseasjade rahvakomissariks määrati ÜK(b)P KK sekretär Nikolai Ježov.

4. aprillil 1937 Genrihh Jagoda arreteeriti. veebruaris 1938 mõisteti tema üle kohut "Nõukogudevastase "paremtrotskistliku bloki" liikmete Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkoviga. Protsessil torkas silma mitu dialoogi Jagoda ja prokurör Võšinski vahel.

Võšinski: Öelge, reetur ja äraandja Jagoda, kas tõesti kogu oma ilge ja kuritegeliku tegevuse juures ei tundnud te mitte iialgi kõige väiksemat kahjutunnet, kõige väiksemat kahetsust? Ja nüüd, kui te lõpuks vastate proletaarse kohtu ees kõigi oma alatute kuritegude eest, ei tunne te kõige väiksemat kahjutunnet enda poolt kordasaadetu eest?

Jagoda: Jah, tunnen kahetsust, väga tunnen kahetsust...

Võšinski: Tähelepanu, seltsimehed kohtunikud. Reetur ja äraandja Jagoda tunneb kahetsust. Mille üle te kahetsust tunnete, spioon ja kurjategija Jagoda?

Jagoda: Väga tunnen kahetsust... Väga tunnen kahetsust, et siis, kui ma oleksin saanud seda teha, ei lasknud ma teid kõiki maha.

13. märtsil mõisteti süüdi ja 15. märtsil hukati Lubjanka vanglas.

Teistest samal protsessil süüdistatutest erines Jagoda saatus kolme olulise tunnuse poolest. Esiteks lasti ta maha teistest eraldi ja tema matmiskoha kohta puuduvad dokumendid. Teiseks oli ta ainus, keda ei rehabiliteeritud, põhjuseks Jagoda osalemine ebaseaduslikes repressioonides. Ja kolmandaks võivad mõned Jagoda vastu esitatud süüdistused, näiteks osalus Sergei Kirovi tapmises ja Maksim Gorki mürgitamine, kergesti tõele vastata.

Eelnev '

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar 1934–1936

Järgnev Nikolai Ježov