Smitten

Smitten (vene keeles Смиттен), varem Smitt oli aadlisuguvõsa.

Smitteni suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Suguvõsa päritolu ei ole teada, kuid ilmselt olid nad Rootsi juurtega. Suguvõsaliin algab Hans Smittiga (Schmidt). Tema poeg Jonas Smitt (suri 1701) teenis kapralina Rootsi sõjaväes ja siirdus 1660. aastal koos kindralmajor Per Sparrega Riiga. Ta sõlmis abielu Puurmani mõisnike kojast pärit Dorothea Maria von Güntersbergiga (maeti 1741) ja jäi Liivimaale püsivalt elama. Rootsi kuningas Karl XI tõstis ta 29. augustil 1684 aadliseisusse − rüütelkonda teda Rootsis siiski ei introdutseeritud − ja ta sai perekonnanimeks von Smitten.

Jõgeveste liin

Jonas von Smitteni poeg Erich Johann von Smitten (1691−1749) naitus Jõgeveste mõisa pärija Helene von Protteniga (1699−pärast 1763). Nende abielusidemete kaudu langes mõis Smittenitele, kes pidasid seda XIX sajandi alguseni. Sellest liinist oli pärit Heinrich Konrad von Smitten (1779−1841), kes oli aastatel 1837−1841 Liivimaa maanõunik. Tema vanem õde Helene Auguste Eleonore von Smitten (1770−1828) abiellus tulevase vürst Michael Andreas Barclay de Tollyga (1761−1818) ja mõis pärandus viimase suguvõsale.

Eestimaa liin

Selle liin rajajaks oli Erich Johann von Smitteni noorim poeg major Eberhard Gustav von Smitten (1740−1787), kes omandas 1787. aastal Eestimaal Arbavere pandimõisa.

Smittenid rüütelkonna matriklis

Liivimaal immatrikuleeriti Smittenid 29. juunil (vkj) 1747. aastal. 19. juunil (vkj) 1802 kanti Eberhard Gustav von Smitteni (1740−1787) järeltulijad Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Gustav Magnus von Smitten (1793−1864) võeti 21. jaanuaril (vkj) 1864 Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid

• Erich Gustav von Smitten (1772−1828), polkovnik, kolleegiuminõunik, Liivimaa postimeister, mõisaomanik
• Heinrich Konrad von Smitten (1779−1841), Liivimaa maanõunik, Liivimaa maakrediitseltsi ülemdirektor, mõisaomanik
• Gustav Magnus von Smitten (1793−1864), kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör, diviisiülem
• Alexander Erich Reinhold von Smitten (1803−1846), kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör
• Peter Wilhelm von Smitten (1807−1870), tõeline riiginõunik, Šemahha viitsekuberner
• Woldemar Gustav von Smitten (1837−pärast 1907), praporštšik, salanõunik, Riigikontrolli kantselei direktor
• Aleksandr Pavlovitš Smitten (1845−1907), tõeline riiginõunik, jurist
• Friedrich Woldemar Gustav von Smitten (1847−1911), salanõunik, senaator
• Nikolai Pavlovitš Smitten (1848−1906), salanõunik, Tiflisi kohtupalati esimees

Arbavere mõis oli suguvõsa esimene valdus Eestimaal

Smitteni suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Arbavere (Arbafer) (1787−1794, pandivaldus), Karitsa (Karritz) (1812−1813, pandivaldus), Ohekatku (Odenkat) (1798−1825, pandivaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Jõgeveste (Beckhof) (1740−1810), Kiuma (Kioma) (1766−1776), Paenasti (Pajusby) (1795−1799, pandivaldus), Penuja (Penneküll) (1744−1756)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 438, 439.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd I. Hamburg: 2011. Lk 321-336.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 397-399 [1].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 388.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 274 [2].