Penuja mõis
Penuja mõis (saksa keeles Penneküll) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal[1]. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõis Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Mõisa puidust peahoone on varemetes.
Ajalugu
muudaPenujat on esmamainitud 1525. aastal.[2] Mõis kuulus siis Bernhard Wesorffenile. Kuna mõis jäi Liivi sõja ajal tühjaks, läänistas hertsog Magnus selle 500 taalri eest oma sekretärile Reinhold Taubele. Taube pärandas mõisa oma kasuvennale Otto von Ahlenile. Poola ajal läänistas kuningas Stefan Batory Penuja rittmeister Adam Miercziewskyle. Miercziewsky andis viie ja poole adramaa suuruse mõisa edasi rittmeister Wilhelm Dückerile. Too pärandas mõisa oma pojale Hans Dückerile.[3]
13. septembril 1641 kinkis kuninganna Kristiina mõisa koos muude valdustega Johann Wilhelm von Astenbergile. Ilmselt Astenberg aga Penujat endale ei saanud, kuna Hans Dücker pärandas mõisa oma pojale Jobst Friedrich von Dückerile. Jobst Friedrichi surma järel 1686. aastal sai mõisnikuks tema poeg Ernst Johann von Dücker. 1733. aasta 13. juunil müüs Dücker mõisa 8247 taalri eest leitnant Paul Christoph von Ceumernile. Ceumern ise müüs mõisa 27. juunil 1742 8000 taalri eest leitnant Christoph Johann Möllerile. 27. veebruaril 1744 ostis Penuja mõisa 9500 taalri eest kapten Ernst Johann von Smitten. Smitteni lesk müüs mõisa 1756. aastal 11 000 rubla eest oma kasupojale parun Carl Magnus Possele. 1782. aastal päris mõisa tema poeg Moritz Leonhard Posse. Moritz Leonhard andis mõisa hiljem üle oma vennale Georg Possele, kes omakorda müüs selle 1795. aasta 1. märtsil 45 000 rubla eest oma vennale Gotthard Possele. 15. aprillil 1799 ostis mõisa 70 000 hõberubla eest rittmeister parun Carl Ludwig von Mengden. 28. veebruaril 1803 ostis mõisa hilisem jalaväekindral Gotthard Johann von Knorring.[4]
Gotthard Johann von Knorring pärandas mõisa oma lapselastele. 17. veebruaril 1855 ostis mõisa 57 000 hõberubla eest parun Karl von Bruiningk. 26. märtsil 1863 ostis mõisa 40 000 rubla eest August Hermeyer. 1. augustil 1868 ostis mõisa 10 800 rubla eest Eduard Schulmann, kes 9. oktoobril 1870 müüs selle 20 800 rubla eest edasi Abjast pärit talupojale Peeter Widriksile.[3][5]
4. aprillil 1855 toimus Penuja mõisas majatarvete oksjon.[6] 1869. aasta 19. märtsil tähistati talurahvaseaduse 50. aastapäeva Penuja mõisas korraldatud peoga.[7]
Viited
muudaKirjandus
muuda- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Kd. 2. 1837.
- Jung, Jaan. Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892. Tartu: A. Grenzsteini trükikoda. 1893.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Tartu. Kd. 1. 1877.