Penuja mõis
Penuja mõis (saksa keeles Penneküll) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Mulgi valda.
Mõisa puidust peahoone on varemetes.
Ajalugu
muudaPenujat on esmakordselt mainitud 1525. aastal.[2] Mõis kuulus samal ajal Bernhard Wesorffenile. Kuna mõis jäi Liivi sõja ajal tühjaks, läänistas hertsog Magnus selle 500 taalri ees oma sekretär Reinhold Taubele. Taube pärandas mõisa enda kasuvennale Otto von Ahlenile. Poola ajal läänistas kuningas Stefan Batory Penuja rittmeister Adam Miercziewskyle. Miercziewsky andis 5 1/2 adramaa-suuruse mõisa edasi rittmeister Wilhelm Dückerile. Wilhelm Dücker pärandas mõisa enda pojale Hans Dückerile.[3]
13. septembril 1641 kinkis kuninganna Kristiina mõisa koos muude valdustega Johann Wilhelm von Astenbergile. Ilmselt Astenberg aga Penujat endale ei saanud, kuna Hans Dücker pärandas mõisa enda pojale Jobst Friedrich von Dückerile. Jobst Friedrichi surma järel 1686. aastal sai järgmiseks mõisnikuks tema poeg Ernst Johann von Dücker. 1733. aasta 13. juunil müüs Dücker mõisa 8247 taalri eest leitnant Paul Christoph von Ceumernile. Ceumern ise müüs mõisa 27. juunil 1742 8000 taalri eest leitnant Christoph Johann Möllerile. 27. veebruaril 1744 ostis Penuja mõisa 9500 taalri eest kapten Ernst Johann von Smitten. Smitteni lesk müüs mõisa 1756. aastal 11 000 rubla eest oma kasupoeg parun Carl Magnus Possele. 1782. aastal päris mõisa tema poeg Moritz Leonhard Posse. Moritz Leonhard andis mõisa hiljem üle oma vennale Georg Possele, kes omakorda müüs selle 1. märtsil 1795 45000 rubla eest oma vennale Gotthard Possele. 15. aprillil 1799 ostis mõisa 70 000 hõberubla eest rittmeister parun Carl Ludwig von Mengden. 28. veebruaril 1803 ostis mõisa hilisem jalaväekindral Gotthard Johann von Knorring.[4]
Oma testamendis jättis Gotthard Johann von Knorring mõisa oma lapselastele. 17. veebruaril 1855 ostis mõisa 57 000 hõberubla eest parun Karl von Bruiningk. 26. märtsil 1863 ostis mõisa 40 000 rubla eest August Hermeyer. 1. augustil 1868 ostis mõisa 10 800 rubla eest Eduard Schulmann. kes 9. oktoobril 1870 müüs selle 20 800 rubla eest edasi Abjast pärit talupoejale Peeter Widriksile.[3][5]
4. aprillil 1855 toimus Penuja mõisas majatarbete oksjon.[6] 1869. aasta 19. märtsil peeti Penuja mõisas talurahvaseaduse 50. aastapäeva tähistamiseks pidu.[7]
Viited
muudaKasutatud kirjandus
muuda- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Kd. 2. 1837.
- Jung, Jaan. Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892. Tartu: A. Grenzsteini trükikoda. 1893.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Tartu. Kd. 1. 1877.