Sihtasutus Õpilasmalev
Sihtasutus Õpilasmalev on 2003. aastal Tallinna linnavolikogu loodud sihtasutus, mis korraldab Tallinna õpilasmaleva tööd.
Eesti Õpilasmaleva soikumisega 1990. aastate alguses kadus üleriigiline õpilaste töörühmade korraldamine peaaegu täielikult. Uuel aastatuhandel hakati siiski taas korraldama malevaprojekte. 2001–2002 jagati toetusi organisatsioonidele, mis korraldasid noorte suvist malevategevust. Alates 2003. aastast tegutsevad õpilasmalevad täie hooga.
Sihtasutus Õpilasmalev pakub iga aasta tööd ja malevakohta ligi 1000 Tallinna noorele. 2015. aastal töötas õpilasmalevas umbes 1000 noort, kellest pooled töötasid Tallinna linnas ja pooled Tallinnast väljas. Üle Eesti töötas 2015. aastal malevas ligikaudu 4500 noort.
SA ÕpilasmalevRedigeeri
20. veebruaril 2003 loodi Tallinna linnavolikogu otsusega õpilasmaleva tegevust kureeriv Sihtasutus Õpilasmalev, mis jätkab 2001. aastal taaselustatud Tallinna Õpilasmaleva traditsiooni. Sihtasutuse tööd korraldab juhatus, mille üle teostab järelvalevet sihtasutuse nõukogu.
Sihtasutuse juhtimineRedigeeri
| Aasta | Nõukogu | Staap |
|---|---|---|
| 2003 | Jaanus Martinov, Jüri Ratas, Kairi Teniste, Jaak Raie, Maria Savisaar | Tiit Terik, Ivar Kaldam, Liina Tetermann, Triin Talvistu |
| 2004 | Enn Kirsman, Erika Salumäe, Maiu Uus, Jaanus Martinov, Jaak Raie | Tiit Terik, Ivar Kaldam, Siiri Mikk, Helena Kaisma |
| 2005 | Jaak Raie, Maria Savisaar, Enn Kirsman, Kaia Jäppinen, Jüri Ratas | Tiit Terik, Siiri Mikk, Ivar Kaldam, Maarja Saavik |
| 2006 | Maria Savisaar, Kaia Jäppinen, Kristel Geine, Jaanika Sõmmer, Tarmo Lausing | Tiit Terik, Siiri Mikk, Eero Kiipli, Maarja Saavik, Katrin Soolepp |
| 2007 | Rainer Vakra, Tarmo Lausing, Moonika Batrakova, Kristel Geine, Jaanika Sõmmer, Jaak Raie, Tiit Terik | Tiit Terik, Eero Kiipli, Monika Sutrop, Siiri Mikk, Maarja Saavik, Teele Tomps |
| 2008 | Tiit Terik, Rainer Vakra, Moonika Batrakova, Tarmo Lausing, Rein Ilves | Eero Kiipli, Maarja Saavik, Teele Tomps, Martin Raude |
AktiivRedigeeri
Aktiiv on SA Õpilasmaleva staabi juures tegutsev 16 malevlasest koosnev nõuandev organ, mille koosseis muutub igal sügisel, mil toimub uue aktiivi valimine. Aktiivi saab kandideerida iga malevas käinud noor, täites vastava ankeedi malevasuve lõpus. Aktiivil on ka oma kindel töökord.
Aktiivi tööülesanneteks on muuhulgas ka iga-aastase õpilasmaleva lauluvõistluse ja jõulupeo korraldamine.
Eesti ÕpilasmalevRedigeeri
Vajadus üle-eestilise koostöö järele innustas 20 Eesti omavalitsust 15. detsembril 2004 Tallinna raekojas allkirjastama ühiste kavatsuste protokolli, mis on aluseks üleriigilise õpilasmaleva taasloomisele. Ühtlasi moodustati malevajuhtide nõukogu, kus on esindatud kõik maakonnad.
EÕM-i koostööga on liitunud:
- Anija vald, Harjumaa
- Haapsalu linn, Läänemaa
- Jõgeva vald, Jõgevamaa
- Kadrina vald, Lääne-Virumaa
- Kohila vald, Raplamaa
- Kose vald, Harjumaa
- Kunda linn, Lääne-Virumaa
- Kuressaare, Saaremaa
- Lehtse vald, Järvamaa
- Lõuna Politseiprefektuur, Tartumaa
- Maidla vald, Ida-Virumaa
- Mäetaguse vald, Ida-Virumaa
- Narva, Narva Noortekeskus, Ida-Virumaa
- Nissi vald, Harjumaa
- Paldiski linn, Harjumaa
- Põlvamaa Õpilasmalev, Põlvamaa
- Rae vald, Harjumaa
- Rapla vald, Raplamaa
- Ridala vald, Läänemaa
- Saare vald, Jõgevamaa
- Saue linn, Harjumaa
- Tallinna linn, SA Õpilasmalev
- Tamsalu vald, Lääne-Virumaa
- Tapa linn, Lääne-Virumaa
- Tartu linn, Tartumaa
- Viimsi vald, Harjumaa
- Viru-Nigula, Lääne-Virumaa
- Võhma linn, Viljandimaa
- Võru linn, Võrumaa
MalevasuviRedigeeri
Malevasse saab eelregistreerimisega. Tallinna kodanikele avatakse registreerimisankeet ja rühmade nimekiri SA Õpilasmaleva kodulehel aprilli lõpus. Mujal elavad noored peavad pöörduma kohalikku linna- või vallavalitsusse.
Õpilasmalevate suvi avatakse tavaliselt juuni lõpus (erandina mõnel aastal laulu- ja tantsupeo tõttu ka juuli alguses) Tallinna Raekoja platsil rongkäigu ja kõnedega.
RühmadRedigeeri
Üks malevarühma vahetus kestab enamasti kolm nädalat ja suve jooksul on tavaliselt kaks, mõnel linnasisesel rühmal koguni neli vahetust. Rühmas kehtivad ka malevareeglid, mida kutsutakse malevakorraks.
Linnasisesed rühmad on mõeldud 13–16-aastastele noortele. Päeval töötatakse neli tundi, süüakse lõunat, osaletakse rühmajuhi korraldatavates mängudes ja üritustel. Linnamaleval ööbimist pole, st pärast tööd ja üritusi minnakse koju.
Linnavälised rühmad on mõeldud 15–18-aastastele. Kolm nädalat elatakse terve rühmaga koos, tööd tehakse kuus tundi päevas ja süüa saab kolm korda päevas – hommikul, lõunal ja õhtul. Pärast tööd korraldavad rühmajuhid noortele erisuguseid mänge, võistlusi, üritusi ja igasugust isetegevust.
MalevatöödRedigeeri
Malevas on võimalik teha mitmesuguseid töid:
- haljastustööd
- kaupade (peamiselt jäätise) müük
- marjade (maasikate, vaarikate) korjamine
- abitööd ehitusel
- busside puhastamine
- kaupade väljapanek kauplustes
- abitööd teetöödel (teeäärte korrastamine)
- metsaaluse koristamine
- köögiviljapõldude rohimine
- köögiviljade pakendamine
- turbaraba puhastamine
- kaevetööd
- umbrohu eemaldamine istikute ümbert
- pudelite ladustamine alustele
- koristustööd
- kiviplokkide ladustamine alustele
- kivimüüri puhastamine/taastamine
- puude ladustamine alustele
- jne
RühmajuhtRedigeeri
Rühmajuht on vastava tunnistusega laagrikasvataja, kes vastutab malevaperioodi jooksul otseselt rühma ja selle iga liikme eest ning tagab malevlastele turvaliselt ja organiseeritult veedetud aja. Rühmajuht suhtleb tööandjate ja lapsevanematega, on vahendaja nende ja malevakorraldajate vahel, korraldab rühmale üritusi, mänge, kokkusaamisi teiste rühmadega.
KomandörRedigeeri
Komandöril on vähemalt kolme malevasuve linnavälise malevarühma juhtimise kogemus. Ta on iseseisvalt korraldanud õpilasmaleva tegevust mitmekesistava ürituse ja sooritanud laagrijuhataja eksami.
Õpilasmalevate kokkutulekRedigeeri
Iga aasta augustis, kui malevarühmad on oma tegevuse lõpetanud, toimub kolmepäevane kokkutulek. Seal esitab iga rühm varem ette valmistatud etluskava, mille teema on igal aastal erinev. Samuti näidatakse ette oma rühmalipp ja esitletakse rühmalaulu. Rühmad võistlevad parima rühma tiitli nimel võrkpallis, köieveos ja teatevõistluses. Kokkutuleku lõpus kuulutatakse välja suve parim rühm ja laul.
Mõlemal õhtul on ka mõne tuntud artisti või ansambli kontsert, misjärel toimub vabaõhudisko hiliste õhtutundideni. Näiteks on kokkutulekul esinemas käinud Tanel Padar & The Sun, Chalice jpt.
Siiani on kokkutulekud toimunud Jõelähtmel, Kunda Lammasmäel, Pilistveres ja Toosikannus.
SümboolikaRedigeeri
Aastate jooksul on kujunenud välja teatud malevasümboolika: malevajakk, embleemid, laul ja lipp.
MalevajakkRedigeeri
Õpilasmaleva rühmajuhtide/komandöride malevajakid on punased, malevlastel tumesinised.
EmbleemidRedigeeri
AastaembleemidRedigeeri
Malevasuve aastaarvuga embleem, mille annab Sihtasutus Õpilasmalev, õmmeldakse vasakule varrukale õlaõmblusest 5 cm allapoole 2 cm vahedega. Ühele varrukale võib õmmelda kuni 3 embleemi. Kui vasak varrukas saab täis, siis jätkatakse paremal varrukal sama reeglistikuga. Hea tava kohaselt näitavad aastaembleemid malevaga seotud aastaid.
RühmaembleemRedigeeri
Rühmaembleemi loob iga rühm enda rühma identiteediks. See õmmeldakse:
- malevlastel – parema ja vasaku rinnatasku kohale (kummalgi kuni 2 embleemi);
- rühmajuhtidel ja komandöridel – parema ja vasaku rinnatasku alla, taskust 2 cm, embleemide vahe samuti 2 cm (kummalgi kuni 3 embleemi);
- teiste rühmadega vahetatud embleemid võib õmmelda oma malevapluusi seljale.
Rühmajuhtidel ja komandöridel on parema rinnatasku kohal rinnasildid – rühmajuhi täisnimi ja selle kohal ametinimetus. Sildid peavad olema servapidi koos ja nimesildi alumine äär on vastu tasku serva. Tikandid malevapluusil on tumesinised.
Rühmajuhtidel/komandöridel on vasaku rinnatasku kohal on tikitud tumesinise niidiga piirkonna märk, malevlastel punase niidiga.
"Maasika Klaarika"Redigeeri
Malevahümn "Maasika Klaarika" sündis 2003. aasta hilissügisel. Sõnade autorid on Tiit Terik ja Ivar Kaldam.
Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma,
tahan sinna, kus on maasikad.
Pikad põllud, vaod metsa taha jooksevad,
vao lõpus ootab mind kubjas Klaarika.
Linna jäid mul ema-isa, väike koerake,
ega ma neid taga igatse.
Kotti pakitud on särgid, püksid, sokid, põlvikud,
naljaviluks maisitõlvikud.
Kaasa võetud vanaisa vana fotokas,
et saaks mõned pildid tehtud.
Mina olin kõige rohkem ühe pildi peal,
teiste peal mind polnud nähtud.
Ja kui aasta pärast jälle kokku saame,
rühmaülemaga sõbralikult ulatame käed.
Ei ole vaja traktorit, ei mootorsaage,
me ÕM-is kvaliteetse töö tagame.
PublikatsioonidRedigeeri
2008. aastal ilmus raamat "Viisaastak Õpilasmalevas", mis võtab kokku aastate 2003–2007 malevasündmused. Lisaks statistikale ja faktidele on raamatus palju malevaelu kajastavaid pilte, killukesi seletuskirjadest ja rühmapäevikutest.