Ruunid
See artikkel vajab toimetamist. |
Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. Vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis 4. sajandist alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel.[1]
Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, salajane vestlus, sosin).[2]
Esimesed kindlad andmed ruunidest pärinevad umbes aastast 200 pKr (näiteks relvaohvrid Illerup ådalis Jüütimaal). Skandinaavias võeti ruunikiri kasutusele 3. sajandil.[3] Ruunid (veidi erinevad variandid) olid kasutuses enamiku germaani rahvaste juures, kõige kauem – ligikaudu 13. sajandini, rahva seas ka kauem – kasutati neid Skandinaavia maades.
Ruunid EestisRedigeeri
Eesti muinasjast säilinud stiluste (kirja kraapimiseks kasutatavad metallteravikud) põhjal oletatakse, et ka Eestis võidi ruunikirja näiteks kasetohul või puidul kasutada, kuigi seda kinnitavad ruunileiud puuduvad. Hilisemast ajaloost on säilinud sirvilauad (puulauakeste peale märgitud kalendrid) ja peremärgid, kus kasutati samuti ruune. Lääne-Eesti ja saarte rahvad käisid läbi Skandinaavia rahvastega, samuti oli Ida-Eestil sidemed Loode-Venemaa läänemeresoomlastega, kellest on säilinud slaavi tähestikus kasetohuribasid. Peamiselt märgiti neile loetelusid, võlanõudeid ja muud ametlikku, samuti igapäevaseid üksteisele lähetatud teateid, sajatusi ja armastuskirju.[3]
AjaluguRedigeeri
Arvatakse, et ruunitähestik tekkis germaanlaste aladel, mis olid kontaktis Rooma riigiga, kuid mitte piiri vahetus läheduses. Viimasel juhul oleks tõenäoliselt üle võetud ladina tähestik ja mitte loodud oma, sellest märgatavalt erinevat tähestikku. Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju – pikad püstkriipsud ja lühikesed rõhtkriipsud – on väga sobivad puu või kivi sisse lõikamiseks või tahumiseks.[3]
Ruunikirja märke on peetud gooti tähestiku ja kirillitsa tähestiku üheks võimalikuks lähtepunktiks.[4][5]
Ruunid on olnud alati ennekõike tähestik nagu tänapäevased kirjadki, kuid nende abil on ka ennustatud ja nendes väljendub ka rahvaste mütoloogia.[6] 20. sajandi algul kasvas ruunide maagiline rakendamine seoses Saksamaal levinud müstitsismiga, Hitler aitas kaasa selle ikonograafia levikule seoses völkisch liikumisega, pärast natsi-Saksamaa langust selle populaarsus vähenes.[6][7]
Ruune kasutatakse endiselt Skandinaaviamaades valdavalt dekoratiivelementidena ja hauakividel.[6]
Ruunid mütoloogiasRedigeeri
Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Nimetus futhark on tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, th, a, r ja k. Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles "sugu"), igas 8 tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.
LühiülevaadeRedigeeri
1. fehu (või feah/fe). Häälik: F.
Tähendus: kari, rikkus. Jumalus: Freyr, Freyja. Element: tuli (+ maa). Värviliselt tulipunasena.
Tähendus: tarvas (ürgveis). Seega jõud, visadus, vaprus. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Thor. Element: maa. Värviliselt punasena.
3. thurisaz (või thorn). → Häälik: þ ehk Th.
Tähendus: hiid. Kõige ohtlikum ja tugevam ruun. Kasutatakse kaitseks/rünnakuks. Jumalus: Thor. Element: tuli. Värviliselt punasena.
4. ansuz (või os, ass). Häälik: A.
Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus, köidikutest vabanemine. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
5. raido (või rad/reid). Häälik: R.
Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Värviliselt punasena.
6. kenaz (või cen/kaun). Häälik: K või C.
Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Heimdal/Freyja. Element: tuli. Värviliselt oranžina.
7. geibo (või gifu). Häälik: G.
Tähendus: kink. Seega andmine ja saamine, tasakaal. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinise või kuldsena.
8. wunjo (või wynn). Häälik: W või V.
Tähendus: täiuslikkus, soovide täitumine. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt kuldsena.
9. hagalaz (või haegl, hagall). Häälik: H.
Tähendus: rahe. Seega purustav jõud, alateadvus. Vastab mütoloogias Ragnarökile ehk maailma lõpule. Jumalus: Hella/Holda. Element: vesi. Värviliselt hallina.
10. nauthis (või need, naudr). Häälik: N.
Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Värviliselt mustana.
Tähendus: jää. Ka individualism jne. Kasutatakse kaitseks, tõrjumiseks. Jumalused: Verdandi, Rind, Skadi. Element: vesi. Värviliselt valgena.
12. jera (või ger, or). Häälik: J või Y.
Tähendus: aasta, viljasaak. Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: http://www.cooolart.com/Runes/Jera.jpg ) aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
13. eihwas (või eoh). Häälik: æ.
Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, Ullr, Odin. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
14. pertho (või peorth). Häälik: P.
Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt hõbedasena.
15. algiz (või eolk, yr). Häälik: Z.
Tähendus: kaitse. Õigetpidisena tähistab ka sünniaega; naist. Tagurpidisena surmaaega; meest. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Heimdal. Element: õhk. Värviliselt vikerkaarevärvides.
16. sowulo (või sigil, sol). Häälik: S.
Tähendus: päike. Ka enesest lugupidamine, kavatsus. Kasutati jällegi tervendamisel. Jumalus: Balder. Element: õhk. Värvliselt kuldsena.
17. teiwas (või tyr). Häälik: T.
Tähendus: jumal Tyr. Ka õiglus. Element: õhk. Värviliselt punasena.
18. berkana (või beorc, bjorkan). Häälik: B.
Tähendus: kask. Ka naine, emadus, hoolitsus. Jumalused: Berta, Holda. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
19. ehwas (või eoh). Häälik: E.
Tähendus: hobune. Üldse liikumisvahendid ja nende juhtimine. Ka abielu (oleks nagu kaks laguz'i). Jumalused: Freyr, Freyja ja teised kaksikjumalused. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
20. mannaz (või man, madr). Häälik: M.
Tähendus: inimene. Ümberpööratult vaenlane. Jumalus: Heimdallr. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
21. laguz (või lagu, logr). Häälik: L.
Tähendus: järv. Õigetpidi tõus, pööratult (1) mõõn. Võib olla ka elu või partnelluse sümbol. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt rohekas-sinisena.
22. inguz (või ing). Häälik: NG.
Tähendus: Freyr. Ka "olema kellegi poeg/tütar" On ka "aken teise teadvusesse" vms. Jumalus: Freyr/Freyja. Element: vesi, maa. Värviliselt rohelisena.
23. othila (või ethel). Häälik: O.
Tähendus: päritav maa, aadellik. Millegi kindlustamine ja keskendamine. Loob kokkukuuluvustunde. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt punasena.
24. dagaz (või daeg). Häälik: D.
Tähendus: päev. Kasutatakse ka millegi nähtamatuks muutmisel. Jumalused: Loki, Heimdal. Element: tuli, õhk. Värviliselt punasena.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "[VSL] Võõrsõnade leksikon". EKI.ee. Vaadatud 5. mail 2023.
- ↑ Koch, John (2020). "CELTO-GERMANIC Later Prehistory and Post-Proto-Indo-European vocabulary in the North and West" (PDF). University of Wales Centre for Advanced Welsh and Celtic Studies. Vaadatud 5.5.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Mägi, Marika (16. aprill 2018). "Kuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?". ERR. Vaadatud 5. mail 2023.
- ↑ Magnús Snædal. Gothic Contact with Latin, Gotica Parisina and Wulfila's Alphabet. – Early Germanic Languages in Contact. 2015. lk 91–105
- ↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Thornton, Astrid (11. juuni 2022). "Norse Runes: Ultimate Guide to the Vikings' Nordic Alphabet". Seek Scandinavia. Vaadatud 5. mail 2023.
- ↑ Barowski-Morley, Adrien (28. veebruar 2014). "Nazi use of Norse runes". Academia.edu. Vaadatud 5. mail 2023.