Stiilus
See artikkel vajab toimetamist. (September 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Stiilus on kirjutuspulk või pliiatsitaoline väike tööriist märgistamiseks või kujundamiseks – näiteks kasutatakse stiilust keraamikas.[1][2] Sõna "stiilus" kasutatakse ka pihuarvuti lisaseadme kirjeldamiseks. See viitab piklikule pulgale, mis on sarnane tavalise pastapliiatsiga. Paljud stiilused on kaardus, et neid oleks kergem hoida. Teine laialdaselt kasutusel olev stiilus on kirjutusvahend pimedate jaoks, mida kasutavad pimedad koos tahvliga, et kirjutada pimedakirjas[3] olevaid punkte.
Stiilust kasutati esimest korda Vana-Mesopotaamias kiilkirjas kirjutamiseks. Egiptlased ja Minose saare elanikud Kreeta lähistel tegid stiiluseid erinevatest materjalidest, näiteks pilliroost, mis kasvas Tigrise ja Eufrati jõe külgedel ning soodes, mis viisid alla Egiptusesse. Stiilus oli viilutatud pilliroost ja terava otsaga. Samuti kasutati luust ja metallist stiiluseid. Kiilkiri põhineb täielikult kiilukujulisel märgil, mida tegi lõigatud pilliroog, kui see savisse suruti. Sellest ka kirjaviisi nimi. Ka kirja ingliskeelne nimetus cuneiform 'talbjas' tuleneb ladinakeelsest sõnast cuneus 'kiil'. Kreeta lineaarsed kirjutised olid teise aastatuhande esimesel poolel tehtud päikesekuivatatud savitahvlitesse, mis jäeti kuivama, et nad muutuksid kõvaks kui nahk ja alles siis sai neid stiilusega lõigata. Lineaarne kirjutamine oligi tingitud stiiluse kasutamisest.
Päritolu muuda
Stiilus tuli koos sõnaga "stiil" ladinakeelsest sõnast stilus, mis tähendab terava otsaga tokki, mida roomlased kasutasid vahast tahvlitele kirjutamiseks.[4]
Kasutusalad muuda
Kunstis muuda
Stiilust kasutatakse erinevates kunstivaldkondades ja ka käsitöös. Näiteks: kuivanult pindadelt tähtede mahahõõrumiseks, kujunduste visandamiseks söepaberile ja erinevate reljeefide tegemiseks (põhiliselt siiski käsireljeefid). Stiilust kasutatakse ka metalli või savisse graveerimisel.
Rahvakunstis kasutatakse stiilust täppide ja Mehhiko keraamika tegemisel. Oaxaca täpikunst on loodud stiilust kasutades.
Muusikas muuda
Muusika valdkonnas kasutatakse stiilust muusika kirjutamisel ja koopiate tegemisel.
Helisalvestustööstuses nimetatakse stiiluseks fonograafi või grammofoni nõela, mida kasutatakse grammofonplaatidelt heli esitamiseks ning helitäkete salvestamiseks põhiplaadilt.
Helide salvestamiseks on kasutatud mitmeid tehnoloogiad, alustades vahasilindritest, mida kasutati peaaegu pool sajandit, enne kui leiutati magnetkassett. Mida kõvem on materjal, seda raskem ja tugevam peab olema ka stiilus. Piirituslakiga kaetud heliplaatide puhul eelistati ühekordset stiilust, mis oli pehmemast materjalist kui heliplaat ise. Seda kasutati heliplaadil oleva salvestise säilimise hindamiseks. Vinüülplaatide mängimiseks mõeldud stiilus on tehtud safiirist või teemandist.
Nutitelefonides ja arvutitehnikas muuda
Arvutitehnikas on stiilus väike pliiatsitaoline seade, mida kasutatakse sisendkäskude andmiseks arvutiekraanil, mobiiltelefonil või graafikalaual. Puuteekraaniga seadmetel asetab kasutaja stiiluse seadme pinnale, et joonistada või valida erinevaid rakendusi, neid stiilusega ekraanil puudutades.[5]
Pliiatsitaolised sisendseadmed, mis on suuremad ja otstarbekamad kui stiilus, on tuntud kui digitaalpliiatsid.[5]
Stiilus on peamine pihuarvuti sisendseade.[5] Samuti kasutatakse stiilust Nintendo DS ja Nintendo 3DS mängukonsoolides.[6] Mõned nutitelefonid, näiteks Windowsi omad, nõuavad täpseks sisestamiseks stiiluse kasutamist.[7] Järjest populaarsemaks muutuvad seadmed, millel ei ole vaja enam sisestamiseks stiilust, vaid seda saab teha ka sõrmega.[8] Mahtuvuslik stiilus erineb tavalisest stiilusest ja seda saab kasutada nutitelefonidega, millel ei ole stiilust kaasas ja millel saab rakendusi valida ka sõrmega.
Siiski lihtsustab stiiluse kasutamine täpsemat nutitelefonide kasutust – saab liikuda täpsemalt menüüs, telefonis oleval klaviatuuril on lihtsam kirjutada jne. Stiilused on endiselt otsast teravamad, aga mitte nii teravad, et kriimustada nutitelefoni ekraani. Samuti on stiiluste kuju tehtud selliseks, et seda oleks mugav käes hoida. Paljude uute telefonidega on kaasas stiilus, mida saab torgata telefoni sisse tehtud spetsiaalsesse avasse, et vältida stiiluse ärakaotamist. Mõned stiilused võivad olla ka kokkupandavad.
Tänapäeval kasutatakse mõistet stiilus rohkem pihuarvutitest, graafikalaudadest, tahvelarvutitest ja UMPC-st rääkides. Ekraani puudutamiseks kasutatakse stiilust, mis väldib käe peal oleva loodusliku õli sattumist ekraanile. Samuti parandab see sisestamise täpsust ja võimaldab kasutada väiksemaid kasutajaliidese elemente. Stiilust võib kasutada käekirja sisetamiseks ning ka joonistamiseks.
Graafikalaudadega kasutatavad stiilused sisaldavad lülitusi, mis võimaldab multifunktsionaalsetel nuppudel pliiatsit või stiilust kasutades edastada kasutaja poolt sisestatava info tahvlile. Mõned (tõenäoliselt enamik) tahvleid on survetundlikkusega, mis võimaldab joonistusprogrammide kasutamisel muuta joone paksust või värvi tihedust.
Stiilust kasutatakse ka digitaalallkirja kirjutamisel.
Esimene stiilus, mida kasutati arvuti lisaseadmena, oli Styalator, mida tutvustas Tom Dimond 1957. aastal.[9]
Kuidas töötab stiilus nutitelefonides muuda
Nutitelefonidel on kaks peamist puutetundliku ekraani tüüpi. Üks on mahtuvuslik puutetundlik ekraan ja teine resistiivne puutetundlik ekraan. Sõltuvalt sellest, mis tüüpi ekraani kasutatakse, töötab ka stiilus erinevalt. Resistiivse ekraani puhul on stiilus lihtsalt ekraani puudutamisvahend. Mahtuvusliku ekraani puhul on asi aga natuke keerulisem. Pärast mahtuvusliku ekraani stiilusega puudutamist (stiilus on metallist tehtud ja juhtib voolu) tekib vooluleke. Stiilust võib ise kergesti kodustes tingimustes valmistada.[10]
Aastal 2009 patentis Taiwani nutitelefonide tootja HTC magnetstiiluse mahtuvuslikude ekraanide jaoks. Väike magnet stiiluse otsas on mõeldud selleks, et vältida ebamugavusi ja kitsendusi, mis tekivad mahtuvuslike ekraanide puhul (ikoonid peavad olema piisavalt suured ning käsikirjalise teksti sisestamine on ka piiratud).[11]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Wiktionary
- ↑ The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition, 2009, Houghton Mifflin Company
- ↑ "What is Braille?". American Foundation for the Blind. Originaali (web) arhiivikoopia seisuga 19.11.2007. Vaadatud 2.04.2008.
- ↑ ND.edu, University of Notre Dame online latin dictionary
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Shelly, Gary B.; Misty E. Vermaat (2009). Discovering Computers: Fundamentals. Cengage Learning. ISBN 9780495806387. Vaadatud 3. novembril 2009.
- ↑ "Giz Explains: The Magic Behind Touchscreens". Gizmodo. 13. august 2008. Vaadatud 3. novembril 2009.
- ↑ Charles Arthur (20. oktoober 2009). "Windows Mobile: where's the love? And where's the sales figure?". The Guardian.
- ↑ "The Age of Touch Computing: A Complete Guide". PC World. 15. detsember 2008.
- ↑ Dimond, Tom (1. detsember 1957), Devices for reading handwritten characters, Proceedings of Eastern Joint Computer Conference, lk 232–237, originaali arhiivikoopia seisuga 10.01.2012, vaadatud 23.08.2008
- ↑ Making a stylus that works with iPad and Android
- ↑ "Magnetic stylus for capacitive screens". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2011. Vaadatud 12. detsembril 2011.