Robert Ryman

Ameerika Ühendriikide kunstnik

Robert Ryman (30. mai 1930 Nashville8. veebruar 2019 New York) oli ameerika maalikunstnik, keda enamasti seostatakse abstraktsionismi, kontseptualismi ja minimalismiga. Ta on tuntud eeskätt oma valgete, nii-öelda värvitute maalide poolest.

Robert Ryman
Sünninimi Robert Ryman
Sündinud 30. mai 1930
Nashville, Tennessee, USA
Surnud 8. veebruar 2019
New York
Rahvus ameeriklane
Tegevusala maalikunstnik
Kunstivool minimalism, kontseptualism, abstraktsionism
Mõjutatud Mark Rothko, Henri Matisse

Elulugu muuda

Robert Ryman sündis USA Tennessee osariigis Nashville’is. Ta õppis 1948. aastast Tennessee Polütehnilises Instituudis (praegune Tennessee Tehnikaülikool) saksofoni. Seejärel astus George Peabody Õpetajate Kolledžisse ning 1952. aastal kolis ta New Yorki eesmärgiga saada džässmuusikuks. Seal õppis ta klaverimängija Lennie Tristano käe all.[1] Õpingute kõrvalt töötas noormees New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (edaspidi MoMa) turvamehena kuni 1960. aastani ning just seal nähtud kunst inspireeris ka teda ennast kunstiga tegelema.[2] Eriti mõjutas teda Henri Matisse'i, Pablo Picasso, Paul Cézanne'i ja abstraktsete impressionistide, sealhulgas Mark Rothko looming. Tänu oma töökohale sõbrunes Ryman ka minimalismi eestvedajate Dan Flavini ja Sol Lewittiga. 1960. aastatel suhtles Ryman tihedamalt ka teiste minimalistlike ja kontseptualistlike kunstnikega.[3] Sama kümnendi alguses keskendus mees ka täiskohaga maalimisele.[4]

Ametlikult ei ole Robert Ryman kunsti õppinud, vaid käis veidi aega mõnel kunstikursusel ja on palju õppinud just iseseisvalt katsetamise teel.[3]

1961. aastal abiellus Ryman kunstiajaloolase Lucy Lippardiga, kellega ta sai poeg Ethani. See abielu aga ei kestnud kaua ning peagi abiellus mees kunstnik Merrill Wagneriga. Paaril sündis kaks poega: Will ja Cordy.[3]

Rymani esimene isikunäitus toimus 1967. aastal Paul Bianchini Galeriis.[4] 1984. aastast näidati kunstniku loomingut Šveitsis Schaffhausenis Uue Kunsti Halli (Hallen für Neue Kunst) püsinäitusel, kuid 2014. aastal suleti see kunstihall täielikult. Rymani looming anti sihtasutusele Dia, mis eksponeeris seda Chelseas New Yorgis.

1973. aastal andis John Simon Guggenheimi mälestusfond Robert Rymanile stipendiumi. 1985 autasustati meest Skowhegani medaliga.[5]1994. aastal valiti ta American Academy of Arts and Letters liikmeks New Yorgis ning 2003. aastal sai temast organisatsiooni asepresident.[4] 2005. aastal tunnustati Rymanit Japan Art Association’s Praemium Imperale auhinnaga maali kategoorias.[1]

Robert Ryman suri 88-aastaselt New Yorgis.[4]

Looming muuda

Robert Rymanist räägitakse enamasti just seoses minimalistliku ja kontseptualistliku kunstiga, kuid kunstnik on öelnud, et talle ei meeldi, kui teda minimalistiks nimetatakse. Ryman ise on end veidi provokatiivselt kutsunud hoopis realistiks.[5]

Kuigi kunstnik on tuntud eelkõige oma valgete maalide poolest, kasutas ta oma varasel perioodil ka muid toone.[3] 1955. aastal alustas Ryman esimese maaliga, mida ise professionaalseks pidas. Teos oli erinevalt tema hilisemast loomingust oranž ning see oli ka Rymani esimene avalikult eksponeeritud teos. Maali võis näha 1958. aastal MoMa töötajate näitusel.[4] Rymanit huvitasid värv ja selle puudumine, mistõttu hakkas ta peagi kasutama valget värvi ning jäi selle juurde pidama kogu eluks.[3] Kuigi mehe teosed tunduvad esmapilgul üleni valged, sisaldavad need siiski eri toone, mis tulenevad alusmaterjali ja kasutatud värvi toonidest. Lisaks ei ole ta maalid kõik samasuguse tekstuuriga ja ühtlaselt siledad, sest ta kasutas värvi pealekandmiseks erinevaid võtteid ja materjale.[6] Ryman kandis tihtipeale värvi maalile skulpturaalsena.[3]

Robert Ryman ei jäänud pidama vaid traditsiooniliste kunstivõtete juure, vaid eksperimenteeris maalipindadega, kasutades selleks nii metalli, lõuendit, puitu kui ka tavalist paberit. Kunstnik kasutas ka paljusid tehnikavõtteid ja materjale, muuhulgas kaseiinvärve, õlivärve, guašše ja tinti.[7]

Ryman juhib vaataja tähelepanu just maali tehnilisele poolele – pintslitõmmetele ja maalipinnale. Ta pintslikasutus varieerus tugevalt ning mõnel juhul kujutas ka ruudustikke. Rymani jaoks olid olulised maali strukturaalsed ja tehnilised aspektid – kunstnikku huvitas maal kui objekti ja kui seinapinna edasiarendus. Ta mängis teose ja seina vaheliste suhetega, tõmmates publiku pilgu maali äärte poole.[8] Ka maalide kinnitusteks kasutatavad poldid, naelad ja muud vahendid olid tähtsad osad kunstiteostest.[7] Robert Ryman kasutas peaaegu eranditult eri suuruses, kuid ruudukujulisi aluseid maalide jaoks. Talle meeldis tegeleda kontrastidega, näiteks nii-öelda pehmete ja kõvade joontega. Samuti integreeris Ryman oma signatuuri, mõnel juhul ka aastaarvu, maali kompositsiooni.[7] Kuna teose alus moodustas tema puhul niivõrd olulise osa maali olemusest, meeldis talle pindu ise ette valmistada, näiteks ise lõuendeid alusraami külge kinnitada. Rymani maalide oluline osa oli ka valgus, milles neid näidatakse, sest see oli vaataja elamuse kujundamisel tähtis. See, kuidas valgus maalile langes, võis täielikult muuta muljet, mis vaataja sellest sai.[2]

Olulisemad teosed muuda

"Untitled (Orange Painting)", 1955 muuda

Robert Rymani esimene nii-öelda professionaalne teos. Kuigi maal paistab kaugelt täielikult monokroomsena, on seal tegelikult olemas toonierinevused ning väikesed rohekad laigud. Erinevalt tema hilisematest maalidest tundub see olevat maal, kus Ryman õppis värve kasutama ja harmooniaid looma. Ryman alustas paljusid oma teoseid ilma selge plaanita, millised need lõpuks välja näevad. Nii ka varasemate maalide puhul – ta kasutas neid katsetuseks, et õppida, kuidas töötavad koos erinevad värvid ja pintslid.[3]

"Untitled", 1960 muuda

1960. aastal valminud teos meenutab veidi rohkem Rymani hilisema perioodi stiili, kuid maali äärtest paistab veel veidi alumiste kihtide värvi.[3]

"Arista", 1968 muuda

Tegemist on puitalusele kinnitamata lõuendiga, mis on klammerdatud muuseumiseinale Dias New Yorgis. Riide ümber on tõmmatud sinine kriidijoon. "Arista" tõstatab küsimusi kunsti olemuse ja jäävuse kohta, sest seda konkreetset teost otseselt liigutada ei saa.[3]

"Accord", 1985 muuda

Teos kuulub Rymani kolmemõõtmeliste hulka, ehk ei ole otseselt maal ega skulptuur, vaid seisab kuskil nende vahepeal. Ryman rõhutas selle kunstiteose puhul just teose ja seinapinna vahelisi suhteid, sest valge maal on paigutatud metallist alusele, mis samal ajal mõjub nii raamina kui ka seinana maali taga.[3]

Näitused muuda

1958 MoMa töötajate näitus

1966 Systemic Painting Solomon R. Guggenheimi Muuseumis New Yorgis

1967 esimene isikunäitus Paul Bianchini Galeriis

1969 When Attidudes Become Form Berni Kunsthalles Šveitsis

1972 Rymani esimene isikunäitus New Yorgis Solomon R. Guggenheimi Muuseumis

1972 Documenta 5 Kasselis

1974 esimene Rymani retrospektiiv Stedelijki Muuseumis Amsterdamis

1977 Documenta 6

1977 retrospektiiv Whitechapeli kunstigaleriis Londonis

1980 retrospektiiv "Halle für Internationale Neue Kunst" Zürichis (hiljem liikus Euroopas ringi)

1982 Documenta 7

1984 püsinäitus Rymani teostest, Hallen für Neue Kunst Schaffhausenis

1991 näitus Rymani loomingust aastatel 1958–1981, Espace d’Art Contemporain Pariisis

1993–1994 rändnäitus Londonis, Madridis, New Yorgis, San Franciscos ja Minneapolises

21. sajandil toimus Robert Rymanil ka väiksemaid näitusi üle maailma.[3][4]

Tähtsus muuda

Vaatamata tema enda arvamusele kuulub Robert Ryman minimalistliku kunsti olulisemate kunstnike hulka, kes andis väärika panuse minimalistliku ja kontseptualistliku maalikunsti arengusse. Tema monokroomne värvikasutus on olnud inspiratsiooniks paljudele noorematele kunstnikele, sealhulgas Fernanda Gomesele.[3]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Robert Ryman". Encyclopaedia Britannica. 2018. Vaadatud 09.04.2019.
  2. 2,0 2,1 Phong Bui (2007). "Robert Ryman with Phong Bui". Vaadatud 09.04.2019.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 Anna Souter (2019). "Robert Ryman Artist Overview and Analysis". The Art Story. Vaadatud 11.04.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Robert Ryman". Guggenheim, Collection online. 2019. Vaadatud 11.04.2019.
  5. 5,0 5,1 "Robert Ryman". Art21. 2019. Vaadatud 14.04.2019.
  6. Andrew Russeth (2019). "Robert Ryman, Relentlessly Inventive Abstract Painter, Is Dead at 88". ArtNews.
  7. 7,0 7,1 7,2 "ROBERT RYMAN Variations and Improvisations June 5 - September 12, 2010". The Phillips Collection. 2019.
  8. "Robert Ryman". Artnet. 2018.

Välislingid muuda