Riisikas

seente perekond

Riisikas (Lactarius) on pilvikulaadsete seltsi pilvikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.

Riisikas
Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond Pilvikulised Russulaceae
Perekond Riisikas Lactarius
Pers. 1797
Liigid

umbes 400 liiki

Nimetus

muuda

Teaduslik nimetus Lactarius tuleb sellest, et kui seenekübarat või -jalga vigastada, eritab seen piimmahla. Piim on ladina keeles lac.

Esimest korda kirjeldas riisikate perekonda Christian Hendrik Persoon aastal 1797.

Liigid

muuda

Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Neid leidub suuremas osas maailmas, põhja suunas kuni tundra ja metsatundrani. Eestiski kasvab palju liike. Liigi määramisel arvestatakse seda, kas seenekübar on paljas ja limane või sametine või karvane (eriti noortel seentel) ning piimmahla algset värvust (valge, kreemikas, oranž, lilla vms) ja värvust pärast kuivamist.

Kirjeldus

muuda

Seenekübar on riisikatel sageli nõgus, vanadel seentel vahel isegi lehtrikujuline. Suurel osal liikidel on kübaral kontsentrilised ringid. Suurel osal liikidest on seenejalg õõnes.

Enamik riisikaliike elab sümbioosis mingi kindla puuliigiga ja moodustab mükoriisa. Paljud riisikaliigid on nime saanud sellest, et kasvavad sageli kindlat liiki puu all.

Kasutamine

muuda

Mitmed riisikad on tooreltki söödavad, enamik siiski mitte. Kuid pärast kupatamist mürgid kaovad ja sadade riisikaliikide hulgas pole ükski pärast kupatamist mürgine, samas on paljud neist nii väikese toiteväärtusega, et neid ei soovitata süüa. Kõige paremate söögiseente hulka kuuluvad vähesed riisikaliigid, mis kõik kasvavad ka Eestis: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Seenekirjanduses peetakse nendest kõige väärtuslikumaks veririisikat. Kahte esimest hinnatakse eriti kõrgelt Lääne- ja Kesk-Euroopas, veririisikas on katalaanide lemmikseen.

Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibeda maitsega riisikad, mida tuleb enne toiduks kasutamist kupatada, ja maheda maitsega riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata. Kibeda maitsega riisikatest on tuntumad männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. Maheda maitsega riisikaid on vähem, nendest tuntumad on niiskeis kuusikuis kasvav kuuseriisikas ning temaga sarnanevad porgandriisikas ja veririisikas, mis kasvavad vastavalt liivastes ja lubjarikastes männikutes.

Eesti liike

muuda

Liike mujal

muuda

Endisi liike

muuda

Välislingid

muuda