Riisikas

Riisikas (Lactarius) on pilvikulaadsete seltsi pilvikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.

Riisikas
Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota
Klass	Agaricomycetes
Selts	Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond	Pilvikulised Russulaceae
Perekond	Riisikas Lactarius Pers. 1797
Liigid
umbes 400 liiki

Nimetus

Teaduslik nimetus Lactarius tuleb sellest, et kui seenekübarat või -jalga vigastada, eritab seen piimmahla. Piim on ladina keeles lac.

Esimest korda kirjeldas riisikate perekonda Christian Hendrik Persoon aastal 1797.

Liigid

Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Neid leidub suuremas osas maailmas, põhja suunas kuni tundra ja metsatundrani. Eestiski kasvab palju liike. Liigi määramisel arvestatakse seda, kas seenekübar on paljas ja limane või sametine või karvane (eriti noortel seentel) ning piimmahla algset värvust (valge, kreemikas, oranž, lilla vms) ja värvust pärast kuivamist.

Kirjeldus

Seenekübar on riisikatel sageli nõgus, vanadel seentel vahel isegi lehtrikujuline. Suurel osal liikidel on kübaral kontsentrilised ringid. Suurel osal liikidest on seenejalg õõnes.

Enamik riisikaliike elab sümbioosis mingi kindla puuliigiga ja moodustab mükoriisa. Paljud riisikaliigid on nime saanud sellest, et kasvavad sageli kindlat liiki puu all.

Kasutamine

Mitmed riisikad on tooreltki söödavad, enamik siiski mitte. Kuid pärast kupatamist mürgid kaovad ja sadade riisikaliikide hulgas pole ükski pärast kupatamist mürgine, samas on paljud neist nii väikese toiteväärtusega, et neid ei soovitata süüa. Kõige paremate söögiseente hulka kuuluvad vähesed riisikaliigid, mis kõik kasvavad ka Eestis: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Seenekirjanduses peetakse nendest kõige väärtuslikumaks veririisikat. Kahte esimest hinnatakse eriti kõrgelt Lääne- ja Kesk-Euroopas, veririisikas on katalaanide lemmikseen.

Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibeda maitsega riisikad, mida tuleb enne toiduks kasutamist kupatada, ja maheda maitsega riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata. Kibeda maitsega riisikatest on tuntumad männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. Maheda maitsega riisikaid on vähem, nendest tuntumad on niiskeis kuusikuis kasvav kuuseriisikas ning temaga sarnanevad porgandriisikas ja veririisikas, mis kasvavad vastavalt liivastes ja lubjarikastes männikutes.

Eesti liike

• Lactarius acerrimus – hiideoseline riisikas
• Lactarius acris – roosapiimane riisikas ehk roosa riisikas
• Lactarius aquizonatus – vesivöödiline riisikas ehk vöödiline riisikas
• Lactarius aspideus – pajuriisikas
• Lactarius aurantiacus – oranž riisikas, mage riisikas
• Lactarius auriolla – limakarvane riisikas
• Lactarius azonites – hall riisikas
• Lactarius badiosanguineus – ruuge riisikas
• Lactarius camphoratus – kamperriisikas
• Lactarius chrysorrheus – kuldpiimane riisikas ehk kollasepiimane riisikas
• Lactarius circellatus – ahhaatriisikas
• Lactarius citriolens – takerriisikas
• Lactarius controversus – roosa riisikas
• Lactarius cyathuliformis – lehterriisikas
• Lactarius deliciosus – porgandriisikas
• Lactarius deterrimus – kuuseriisikas
• Lactarius evosmus – õunriisikas
• Lactarius fennoscandicus – fennoskandia riisikas
• Lactarius flavidus – kollakas riisikas
• Lactarius flexuosus – peitriisikas, ka haavariisikas
• Lactarius fuliginosus – pruun riisikas ehk must riisikas
• Lactarius fulvissimus – tellispunane riisikas
• Lactarius glaucescens – rohepiimane riisikas
• Lactarius glyciosmus – lõhnav riisikas
• Lactarius helvus – sooriisikas
• Lactarius hepaticus – maksriisikas
• Lactarius hysginus – vaskriisikas
• Lactarius lacunarum – soovikuriisikas
• Lactarius leonis – lõviriisikas
• Lactarius lignyotus – must riisikas
• Lactarius lilacinus – lepariisikas
• Lactarius luridus – lillakaspruun riisikas
• Lactarius mairei – ripsriisikas
• Lactarius mammosus – näsariisikas
• Lactarius musteus – kirju riisikas
• Lactarius necator – tõmmu riisikas ehk seariisikas, oliivpiimik
• Lactarius obscuratus – loduriisikas ehk õrn riisikas
• Lactarius olivinus – oliivriisikas
• Lactarius omphaliformis – mülgasriisikas
• Lactarius pergamenus – pikajalgne riisikas, Eestis kirjanduspõhine
• Lactarius pilatii – Pilati riisikas
• Lactarius pubescens – kreem riisikas
• Lactarius pyrogalus – tuliriisikas
• Lactarius quieticolor – varieeruv riisikas
• Lactarius quietus – tammeriisikas
• Lactarius repraesentaneus – tore riisikas
• Lactarius resimus – valge riisikas
• Lactarius rufus – männiriisikas ehk punariisikas
• Lactarius sanguifluus – veririisikas
• Lactarius scoticus – karvane riisikas
• Lactarius scrobiculatus – kollariisikas ehk võiseen
• Lactarius semisanguifluus – verkjas riisikas
• Lactarius serifluus – lutikariisikas ehk vesiriisikas
• Lactarius sphagneti – turbariisikas
• Lactarius spinosulus – harjasriisikas
• Lactarius subdulcis – mahe riisikas ehk lepapiimik
• Lactarius tabidus – väävelriisikas
• Lactarius torminosus – kaseriisikas ehk vahulik, vahelik
• Lactarius trivialis – tavariisikas
• Lactarius uvidus – kahkjas riisikas
• Lactarius vietus – hallipiimane riisikas ehk lodev riisikas
• Lactarius violascens – lillakas riisikas ehk sinakas riisikas
• Lactarius zonarioides – Bresadola riisikas
• Lactarius zonarius – vöötriisikas

Endisi liike

• Lactifluus volemus – kuldriisikas, varem Lactarius volemus
• Lactifluus vellereus – rädiriisikas, varem Lactarius vellereus
• Lactifluus bertillonii – bertilloni riisikas, varem Lactarius bertillonii
• Lactifluus piperatus – piparriisikas, varem Lactarius piperatus