Rasun Anterselva vald
Rasen-Antholz (itaalia: Rasun-Anterselva) on vald Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis.
| Rasen-Antholz | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
| Pindala | 120,90 km² | ||||
| Elanikke |
2909 (1.01.2023)[1]  | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 46° 51′ N, 12° 6′ E | ||||
 Rasun Anterselva asend Bolzano provintsis | |||||
  | |||||
Rasen-Antholzi kõrgus merepinnast on 1030 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt 189 inimest ruutkilomeetri kohta. 2011. aasta juuni seisuga rääkis 98,40% elanikest emakeelena saksa keelt, 1,16% itaalia keelt ja 0,44% ladiini keelt.
Rasen-Antholz piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Bruneck, Gsies, Olang, Percha, Sand in Taufers, Sankt Jakob in Defereggen (Austria), Welsberg-Taisten.
Loodus muuda
Rasen-Antholzi asub 24,92 ha pindalaga Raseni turbaraba (Rasner Möser / torbiera di Rasun) biotoop.
Olang orus asuva Rasen-Antholz kirdeosas, 1650 meetri kõrgusel merepinnast, asub Anterselva järv.
Vald laiub piki Antholzi orgu, suurema Pusteri oru põhjapoolsemat osa. Kirdes viib 2050m kõrgusel olev Stalleri sadula mäekuru Defereggeni orgu Ida-Tiroolis Austrias. Antholzi orgu piiravad Rieserferneri grupi mäed põhjas ja Villgrateni mäed idas, mõlemad on Kõrg-Tauerni mäeaheliku osa Kesk-Ida-Alpides. Tuntumad tipud on Hochgall 3436m kõrgusel ja Wildgall (Collaspro) 3273m kõrgusel, samuti Ohrenspitzeni massiiv 3101m kõrgusel kirdes. Suur osa põhja- ja läänepoolsetest mäeahelikest kuuluvad 1988. aastal loodud Rieserferner-Ahrni loodusparki. Antholzi oja voolab läbi oru Antholzi järvest (Antholzer See/Lago di Anterselva) kuni suubumiseni Rienzi (Rienza) jõkke Olangis.
Haldusjaotus muuda
Rasen-Antholz halduspiirides asuvad järgmised asulad: Antholz-Mittertal/Anterselva di Mezzo, Antholz-Obertal/Anterselva di Sopra, Antholz-Niedertal/Anterselva di Sotto, Neunhäusern/Nove Case, Niederrasen/Rasun di Sopra, Oberrasen/Rasun di Sotto (halduskeskus).
Ajalugu muuda
Hallstatti kalmistu arheoloogilised leiud Niederraseni lähedal tähendavad piirkonna asustust juba rauaajal. 15. aastal eKr vallutas tänapäeva Tirooli Rooma keisririik. 590. aasta paiku asusid piirkonda hertsog Tassilo I juhtimisel bajuvaarid.
Rasenit on esmamainitud 1050. aasta dokumendis, kohalikud Raseni isandad teenisid Tirooli krahve ministeriaalidena alates 13. sajandist. Nad elasid Altraseni lossis, mida on esmamainitud aastal 1210. Krahv Meinhard II loovutas selle aastal 1259 oma abikaasale Elisabethile. Vahepeal püstitasid Raseni isandad Neuraseni lossi, mis läks aastal 1342 Brixeni piiskoppidele.
Pärast Meinhardiinidest krahvide hääbumist aastal 1500 sai Tiroolist kui tervikust Habsburgide monarhia kroonimaa.
Vaatamisväärsused muuda
- San Giovanni kirik (1070, 1822; St.-Johannes-Kirche)
- San Andrea kirik (14. sajand; St.-Andreas-Kirche)
- San Antonio kabel (1698; St.-Antonius-Kapelle)
- Burgfriedeni kabel (1924; Burgfrieden-Kapelle)
- Altrasen varemed
- Neurasen varemed
Sport muuda
Rasun Anterselvas asub Südtirol Arena, kus toimuvad regulaarselt laskesuusatamise maailma karikasarja etapid. Viis korda (1975, 1976, 1983, 1995 ja 2007) on Anterselvas toimunud ka laskesuusatamise maailmameistrivõistlused.
Tuntud inimesed muuda
- Johann Passler (sündinud 1961), laskesuusataja
- Andreas Zingerle (sündinud 1961), laskesuusataja
- Gottlieb Taschler (sündinud 1962), laskesuusataja
- Hubert Leitgeb (1965–2012), laskesuusataja
- Wilfried Pallhuber (sündinud 1967), laskesuusataja
- Dominik Windisch (sündinud 1989), laskesuusataja
- Dorothea Wierer (sündinud 1990), laskesuusataja
-
Antholz-Mittertali keskus -
Vaade orule Antholz-Mittertali juures -
Vaade orule -
2007. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused -
Arena Alto Adige / Südtirol Arena (2008) -
Antholz järv
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Hubert Müller, Dorfbuch Antholz, Niederrasen, 1985. (saksa keeles)
- Andreas Arnold, Chiese e cappelle di Anterselva, Antholz, 1998. (itaalia keeles)
- Leo Andergassen, Kirchen und Kapellen in Rasen, Lana, Tappeiner, 1999. ISBN 88-7073-292-4 (saksa keeles)
- Toni Leitgeb, Festschrift zum 50jährigen Bestehen des AVS Antholzertal und zum 30jährigen Bestehen der Bergrettung Antholzertal, 1959-2009, Antholz, AVS, 2009. (saksa keeles)
Välislingid muuda
Rasun Anterselva vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Koduleht (itaalia ja saksa keeles)