Maailma karikasari laskesuusatamises
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Maailma karikasari laskesuusatamises (inglise Biathlon World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane terve hooaeg kestev võistlussari. Laskesuusatamises on see kõrgeima tasemega võistlussari. Sellest madalama tasemega võistlussari on IBU Cup. Mõlemat võistlussarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU).
Maailma karikasarja hooaeg kestab novembrist või detsembrist märtsi lõpuni. Võistlused toimuvad igal nädalal eri kohtades, välja arvatud mõned pühad, ja paar nädalat enne hooaja tähtsaid võistlusi (maailmameistrivõistlused või taliolümpia). Kokku hõlmab hooaeg üheksast kuni kümne etapini, võistlused toimuvad kolmapäevast-neljapäevani pühapäevani. Teatevõistlused toimuvad neli kuni kuus korda hooaja jooksul. Arvestades seda, et maailma karikasarja loetakse maailmameistrivõistlused ja varem ka taliolümpiamängude võistlused (viimased olümpiamängud, mis arvestati maailma karikasarja hulka, olid 2010. aasta taliolümpiamängud: alates 2014. aasta taliolümpiamängudest ei anta võistlejatele enam olümpiamängude eest maailma karikasarja punkte).
Ajalugu
muudaEsimene maailma karikasarja võitja selgus 1977–1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Kõigi aegade edukam maa on meeste arvestuses endine Saksa DV ehk Ida-Saksamaa. Seda maad esindanud võistlejad on võitnud karika kokku üheksa korda. Naiste arvestuses on edukam maa, tänu Magdalena Forsbergile Rootsi kaheksa võiduga. Meeste ja naiste koguarvestuses on parim maa Norra 12 karikavõiduga. Kõige rohkem karikasarja etappe on võitnud norralane Ole Einar Bjørndalen. Talle on neid kogunenud aastate jooksul 91 (seisuga 29. märts 2010)
Punktide arvestamine
muudaAlates hooajast 2008/2009 muudeti maailma karikasarja punktisüsteemi: Punkte saab 40 paremat (eelneva 30 asemel) (võitja saab 60 punkti, 2. koht 54, 3. koht 48, 4. 43, 5. 40, 6. 38, 7. 36, 8. 34, 9. 32, 10. 31, ja nii edasi järgmiste kohtade saajad ühe punkti eelmisest vähem, 40. koha saajani, kes saab 1 punkti)
Sportlasele, kes on parim maailma karikasarja hooaja üldarvestuses (s.o kõigi alade peale), antakse Suur kristallgloobus. Iga distantsi eest antakse hooaja kokkuvõttes esikoha võitjale väike kristallgloobus. Seega on sportlasel võimalik samal MK-hooajal võita nii suur kui ka väike kristallgloobus.
Maailma karikasarja võitjad
muudaAllpool toodud tabelid annavad ülevaate iga MK-võistluste hooaja parimatest laskesuusatajatest ja riikidest. Iga võistluse kohta annab esimene koht 60 punkti, 2. koha – 54 punkti, 3. koha – 48 punkti, 4. koha – 43 punkti, 5. koht – 40 punkti, 6. koht – 38 punkti, 7. – 36 punkti, 8. koht – 34 punkti, 9. – 32 punkti, 10. – 31 punkti, vähenedes seejärel lineaarselt ühe punkti võrra 40. kohal. Topelt asetused (võidud-kohad) annavad võrdse arvu punkte. Hooaja kõigi MK-etappide punktide summa, millest lahutatakse punktid IBU-lt etteantud võitude arvust halvimad kohad (nt 2) maha, annab sportlasele MK-tulemuste kogusumma.
Aastatel 1985–2000 anti MK-punkte nii, et neli esimest kohta andsid vastavalt 30, 26, 24 ja 22 punkti ning siis 5.–25. koht andsid 21, 20, ..., alla 1 punkti. Enne seda jagati punkte lihtsalt lineaarselt 25-st 1-ni.
Mehed
muudaNaised
muudaMK-sarja üldkarika võitnud sportlased
muudaMehed
muudaTabelit on uuendatud viimati (19. märts 2023).
Koht |
Sportlane | Riik | Aastast |
Aastani |
Üldkarikas |
2. koht |
3. koht |
20 km |
10 km |
12,5 km |
15 km |
Kokku alade karikaid |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Martin Fourcade | Prantsusmaa | 2010 | 2020 | 7 | 1 | 1 | 5 | 8 | 8 | 5 | 26 |
2. | Ole Einar Bjørndalen | Norra | 1995 | 2009 | 6 | 6 | 1 | 1 | 9 | 5 | 5 | 20 |
3. | Johannes Thingnes Bø | Norra | 2018 | 2023 | 4 | 2 | 2 | 2 | 1 | 1 | 2 | 9 |
4. | Raphaël Poirée | Prantsusmaa | 1999 | 2007 | 4 | 1 | 2 | 2 | 1 | 4 | 3 | 10 |
5. | Frank Ullrich | Saksa DV | 1978 | 1982 | 4 | 1 | 1 | – | – | – | – | - |
6. | Frank-Peter Roetsch | Saksa DV | 1984 | 1987 | 3 | - | - | – | – | – | – | - |
7. | Sven Fischer | Saksamaa | 1993 | 2005 | 2 | - | 4 | 2 | 2 | 2 | 2 | 8 |
8. | Sergei Tšepikov | NSVL | 1990 | 1991 | 2 | - | 1 | – | – | – | – | 1 |
Jon Åge Tyldum | Norra | 1992 | 1995 | 2 | - | - | – | – | – | – | 1 | |
10. | Michael Greis | Saksamaa | 2006 | 2009 | 1 | - | - | 3 | 1 | - | - | 4 |
Emil Hegle Svendsen | Norra | 2009 | 2014 | 1 | 4 | 2 | 2 | 1 | - | 1 | 4 | |
Tarjei Bø | Norra | 2011 | 2023 | 1 | - | - | 1 | 1 | 1 | 1 | 4 | |
13. | Vladimir Dratšov | Venemaa | 1996 | 1996 | 1 | 1 | - | 1 | 1 | – | – | 2 |
Quentin Fillon Maillet | Prantsusmaa | 2022 | 2023 | 1 | - | 3 | – | 1 | 1 | – | 2 | |
15. | Mikael Löfgren | Rootsi | 1993 | 1993 | 1 | 1 | - | 1 | – | – | – | 1 |
Patrice Bailly-Salins | Prantsusmaa | 1994 | 1994 | 1 | - | - | 1 | – | – | – | 1 | |
17. | Klaus Siebert | Saksa DV | 1979 | 1979 | 1 | 3 | 1 | - | – | – | – | - |
Peter Angerer | Saksamaa | 1983 | 1983 | 1 | 2 | 1 | – | – | – | – | - | |
André Sehmisch | Saksa DV | 1986 | 1986 | 1 | 2 | - | – | – | – | – | - | |
Fritz Fischer | Saksamaa | 1988 | 1988 | 1 | 1 | - | – | – | – | – | - | |
Eirik Kvalfoss | Norra | 1989 | 1989 | 1 | 0 | - | – | – | – | – | - |
Naised
muudaKoht |
Sportlane | Riik | Aastast |
Aastani |
Üldkarikas |
2. koht |
3. koht |
15 km |
7,5 km |
10 km |
12,5 km |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Magdalena Forsberg | Rootsi | 1997 | 2002 | 6 | 0 | 0 | 4 | 5 | 6 | 2 |
2. | Kaisa Mäkäräinen | Soome | 2011 | 2018 | 3 | 0 | 0 | 1 | 3 | 1 | 1 |
3. | Magdalena Neuner | Saksamaa | 2008 | 2012 | 3 | 1 | 1 | 1 | 3 | 1 | 2 |
4. | Eva Korpela | Rootsi | 1985 | 1987 | 2 | 1 | 0 | – | – | – | – |
5. | Dorothea Wierer | Itaalia | 2018 | 2019 | 2 | 0 | 1 | 1 | 0 | 1 | 1 |
6. | Anfissa Reztsova | Venemaa | 1991 | 1993 | 2 | 0 | 0 | – | – | – | – |
7. | Kati Wilhelm | Saksamaa | 2006 | 2009 | 1 | 3 | 0 | 0 | 2 | 3 | 1 |
8. | Darja Domratševa | Valgevene | 2011 | 2015 | 1 | 2 | 2 | 1 | 1 | 3 | 0 |
9. | Anne Elvebakk | Norra | 1987 | 1988 | 1 | 2 | 1 | – | – | – | – |
Sanna Grønlid | Norra | 1984 | 1985 | 1 | 2 | 1 | – | – | – | – | |
11. | Liv Grete Skjelbreid | Norra | 2003 | 2004 | 1 | 2 | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 |
12. | Tora Berger | Norra | 2012 | 2013 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 |
13. | Andrea Henkel | Saksamaa | 2006 | 2007 | 1 | 1 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 |
Anne Briand | Prantsusmaa | 1994 | 1995 | 1 | 1 | 2 | – | – | – | – | |
15. | Sandrine Bailly | Prantsusmaa | 2004 | 2008 | 1 | 1 | 1 | 0 | 0 | 2 | 0 |
16. | Gabriela Koukalová | Tšehhi | 2014 | 2017 | 1 | 1 | 0 | 1 | 2 | 1 | 2 |
Svetlana Paramõgina | Valgevene | 1993 | 1994 | 1 | 1 | 0 | – | – | – | – | |
18. | Helena Jonsson | Rootsi | 2008 | 2009 | 1 | 0 | 2 | 0 | 1 | 0 | 1 |
19. | Martina Glagow | Saksamaa | 2003 | 2008 | 1 | 0 | 1 | 1 | 0 | 1 | 1 |
20. | Gry Østvik | Norra | 1982 | 1983 | 1 | 0 | 1 | – | – | – | – |
Svetlana Davõdova | NSVL | 1990 | 1991 | 1 | 0 | 1 | – | – | – | – | |
Jelena Golowina | NSVL | 1988 | 1989 | 1 | 0 | 1 | – | – | – | – | |
23. | Laura Dahlmeier | Saksamaa | 1983 | 1984 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 |
24. | Emmanuelle Claret | Prantsusmaa | 1995 | 1996 | 1 | 0 | 0 | – | – | – | – |
Jiřina Adamičková | Tšehhi | 1989 | 1990 | 1 | 0 | 0 | – | – | – | – | |
Mette Mestad | Norra | 1983 | 1984 | 1 | 0 | 0 | – | – | – | – |
Enim MK-etappe võitnud sportlased
muudaPaksus kirjas on aktiivsed sportlased. Muudetud (4. märts 2023)
|
|