Sand in Taufers

Sand in Taufers (itaalia: Campo Tures) on vald (comune mercato) (turulinn) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Linnakeskus Taufersi lossiga
Sand in Taufersi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis

2015. aasta 31. detsembri seisuga elas Sand in Taufersis 5371 inimest

GeograafiaRedigeeri

Paiknedes umbes 70 km Bolzanost kirdes, asub linnakeskus Tauferer Ahrntali (Taufersi) orus, kus Ahri jõgi voolab põhjast Kõrg-Tauerni aheliku Venedigeri rühma mägedest ja Austria piirilt Bruneckisse Pusteri orus. Valda kuuluvad frazioni Ahornach, Kematen, Mühlen in Taufers ja Rein in Taufers.

Valla pindala on 164,3 km².

 
Taufersi loss

Vald külgneb Tauferer Ahrntali valdadega: Gaisiga lõunas, Ahrntali ja Prettauga kaugemal põhjas. Idas kuuluvad valda Reinbachi kuristik ja Rieserferneri grupi nõlvad. Suurt osa vallast katab Rieserferner-Ahrni looduspark, looduskaitseala, mis ulatub naabervaldadesse Perchasse, Rasen-Antholzi ja St. Jakob in Defereggenisse Austria Ida-Tiroolis. Mühleni külast läänes ulatub Mühlwaldi org piki Speikbodeni massiivi läände Nevesi veehoidlani ja Zillertali Alpide harjani.

Kohalik 1908. aastal ehitatud Taufersi raudteeühendus Brunecki jaamast Sand in Taufersini lõpetati aastal 1957. Täna sõltub piirkond suuresti turismist.

Taufersi lossRedigeeri

Asulat Tvfres on esmakordselt mainitud 11. sajandi keskpaigas Brixeni piiskopkonna registrites. Tirooli võim valitses Taufersi lossist, tohutusuurest keskaegsest kindlusest, mis kõrgub kaljul küla kohal ja mida ehitati 13. sajandi algusest alates. 20. sajandil taastatuna on säilinud lossikompleks populaarne filmipaik, pakkudes jäädvustamist 1998. aasta draamafilmile The Red Violin, 2003. aasta komöödiale Just Married ja 2017. aasta komöödiale Burg Schreckenstein. See oli ka maaliline taust Roman Polanski 1967. aasta õudusklassikale Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas.

DemograafiaRedigeeri

Keeleline jaotusRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 97,34% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 2,30% itaalia keelt ja 0,36% ladiini keelt.

Tuntud inimesedRedigeeri

VälislingidRedigeeri