Villgrateni mäed

Villgrateni mäed (saksa: Villgratner Berge) või Defereggi Alpid (Deferegger Alpen), ka Defreggeni mäed (Defreggengebirge) on Austria Kesk-Alpide alamrühm Ida-Alpides Euroopas. Koos Ankogeli rühma, Goldbergi rühma, Glockneri rühma, Schoberi rühma, Kreuzecki rühma, Granatspitze rühma, Venedigeri rühma ja Rieserferneri rühmaga on Villgrateni mäed osa suuremast mäestikust, Kõrg-Tauernist. Kõrgeim tipp on Weiße Spitze (2962 m).

Villgrateni mägede kaks kõrgemat tippu, Weiße Spitze (2962 m, vasakul) ja Rote Spitze (2956 m, paremal) vaadatuna Oberseitseelt (2576 m) loodesse

Paiknemine muuda

Villgrateni mäed asuvad peamiselt Austria Tirooli liidumaal, väike osa on Itaalias Lõuna-Tirooli provintsis, Trentino-Alto Adige piirkonnas. Mäed asuvad Kõrg-Tauerni lõunaosas. Lienz, Ida-Tirooli piirkondlik keskus, on mäestiku idaküljel. Olang Pusteri orus asub lääneküljel. Mägede nimi tuleb Villgrateni orust (Villgratental), mis tõuseb lõuna poolt üles mägedesse.

Villgrateni mäed on mitmes mõttes rahulik paisuvesi. Puuduvad tähelepanuväärsed mäetipud ja ka kõikehõlmav juurdepääs köisraudteedele ja maanteedele. Seevastu mägimatkaja ja loodusesõber saavad nendes mägedes ikkagi rahu ja vaikust leida ning loodust nautida. Mäestik on tuntud paljude maaliliselt paiknevate mägijärvede, rikkaliku taimeelu ja veel suhteliselt puutumata alpikarjamaade (Almmähder) poolest. Villgrateni org ja selle naaber läänes, Gsiesi org, on talviti suusamatkade paradiis.

Nimi muuda

Mäestik muuda

1984. aastal nimetati mäestik Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsioonis (AVE) ametlikult Villgrateni mägedeks (Villgratner Berge või Villgrater Berge). Seda terminit kasutab ka Ida-Alpide suurim kirjastus Bergverlag Rother. Paljudel kaartidel nimetatakse neid aga Defereggeni mägedeks (Defereggengebirge) või Gsiesi mägedeks (Gsieser Berge).

Defereggeni org asub mäerühma põhjaservas. Orust põhjas on Venedigeri rühm. Villgrateni org asub seevastu täielikult Villgrateni mägedes. Järelikult nimetatakse mägesid selle oru järgi kahtlemata loogilisemalt kui Defereggeni oru järgi. Ida-Alpide vanemates klassifikatsioonisüsteemides loeti Lasörlingi rühm Defereggeni orust põhjas Defereggeni mäestiku osaks. Varasematel aegadel oleks Defereggeni org olnud selle nime sobiv allikas. Kuid AVE all kuulub Lasörlingi rühm nüüd selgelt Venedigeri rühma.

Pärast Lõuna-Tirooli sunniviisilist annekteerimist Esimese maailmasõja järel sattus Villgrateni mägede lääneosa poliitiliselt Itaalia koosseisu ja nimetati ametlikult ümber Monti di Casiesiks. See ei olnud ajalooliselt tuletatud piirkondlik nimi, vaid Ettore Tolomei tõlge. Saksakeelsed lõunatiroollased kutsuvad neid sageli Gsiesi mägedeks (Gsieser Berge).

Termin Villgrateni mäed on ajalooliselt ja ametlikult õige ka kogu mäeaheliku tähistamisel Lienzist idas asuva Hochsteini ja Stalleri sadula vahel. Mõned kaardid kasutavad Austrias asuva idaosa kohta nime Defereggeni mäed (Defereggengebirge), sildistades Itaalias asuva lääneosa Gsieser Berge/Monti di Casies.

Kõrgeim tipp muuda

Rühma keskosas kerkib kaks peaaegu võrdse kõrgusega tippu, Weiße Spitze ja Rote Spitze ("Valge tipp" ja "Punane tipp"). Idapoolsem kõrgusega 2962 m on rühma kõrgeim punkt. Sellega nõustuvad kõik kaardid ja kirjandus. Kuid kahe tipu nime üle on vaieldud. Kui suurem osa Alpide kirjandusest, ametlikud kaardid ja lõunapoolsete Villgrateni orgude elanikud kutsuvad kõrgemat idapoolset tippu Weiße Spitze ja selle madalamat läänepoolset naabrit Rote Spitze, viidatakse Defereggeni orule mägedest põhjas, ning ühes matkaraamatus nimetatakse kõrgeimat punkti vastupidi Rote Spitzeks.

Kuna allikad ei ühildu nende tippude nimetamises, eelistatakse üldiselt Austria föderaalse metroloogia- ja mõõdistusameti poolt kasutatavat nimetust. Nad kinnitavad, et idapoolset tippu Weiße Spitze nimetatakse rühma kõrgeima tipuna kõrgusega 2962 m.

Tipud muuda

Ükski tipp Villgrateni mägedes ei ulatu 3000 m märgini, kuid 20 tippu on kõrgemad kui 2800 m. Need on (kõrguse järjekorras):

  • Weiße Spitze, 2962 m
  • Rote Spitze, 2956 m
  • Hochgrabe 2951 m
  • Großes Degenhorn, 2946 m
  • Gölbner, 2943 m
  • Gumriaul, 2918 m
  • Storfenspitze, 2895 m
  • Regenstein, 2891 m
  • Hochleitenspitze, 2877 m
  • Kleines Degenhorn, 2849 m
  • Wagensam Spitz, 2849 m
  • Kärlskopf, 2836 m
  • Wildegg, 2830 m
  • Deferegger Pfannhorn, 2820 m
  • Rote Wand, 2818 m
  • Rappler, 2812 m
  • Großer Leppleskofel, 2811 m
  • Bockstein, 2805 m
  • Kugelwand, 2803 m
  • Großes Arnhorn, 2800 m

Orud muuda

Neli suuremat orgu tõuseb lõunast Villgrateni mägedesse: asustamata Wilfernertal, mis laskub Asslingi valla Thali külla, samamoodi asustamata Kristein, Villgrateni org Außervillgrateni ja Innervillgrateni valdadega ning Gsiesi org Lõuna-Tiroolis koos oma Pichli, St. Magdalena ja St. Martini küladega. Villgrateni mägesid ümbritsevad põhjas Defereggeni org, idas Iseltal, kagus Lienzer Talboden, lõunas Pusteri org ja läänes Antholzi org. Nende piiri Rieserferneri rühmaga moodustab Stalleri sadul. Tähelepanuväärne on Gsieser Törl Villgrateni mägedes, mis toimib üleminekuna Lõuna-Tirooli Gsiesi orust (Gsieser Tal) Ida-Tirooli Defereggeni orgu (Defereggental), mida pärast Esimest maailmasõda kuni 1970. aastateni kasutati salakaubavedajate marsruudina Austria ja Itaalia vahel.

Naabermäerühmad muuda

Villgrateni mäed külgnevad järgmiste teiste Alpide mäerühmadega:

Hütid muuda

Villgrateni mägedes on Alpiklubi hütt, samuti mitu erahütti ja mägikohvikut või (Jausenstationen):

  • Hochsteini hütt (Lienzi sektsioon, ÖAV): kõrgusel: 2023 m, kasutatav mai algusest oktoobri lõpuni ja detsembrist märtsi keskpaigani, 4 voodit, 8 madratsit, baas: Lienz, teekonna aeg tasulise tee lõpust: 10 minutit
  • Gölbnerblicki hütt (era): kõrgusel: 1824 m, kasutatav juuni algusest septembri lõpuni, 4 voodit, baas: Anras, teekonna aeg Kristeinertali parklast: 20 minutit
  • Volkzeineri hütt (era, varem ÖAV Silliani sektsiooni Silliani hütt): kõrgusel: 1886 m, kasutatav umbes nelipühadest oktoobri keskpaigani, 30 voodit, 10 madratsit, baas: Außervillgraten, teekonna aeg Winkeltali parklast: 5 minutit
  • Unterstalleralm (era): kõrgusel: 1664 m, kasutatav mai keskpaigast oktoobri keskpaigani, vaid Jausenstation. Ruume saab rentida ümbritsevates mägikarjamajade hüttides, baas: Innervillgraten, Arntali parkla juures
  • Jausenstation Kalkstein (era): kõrgusel: 1641 m, kasutatav suviti ja talviti, majutus kalasantiinide ordu Gasthof Bad Kalksteinis või Haus Bethanienis, baas: Kalkstein, parkla juures
  • Thurntalerrast (era): kõrgusel: 1978 m, kasutatav detsembri keskpaigast lihavõteteni ja juuni keskpaigast oktoobri keskpaigani, 5 puhkemajakorterit, baas: Außervillgraten, juurdepääsetav maanteelt Fraktion Unterwaldeni kaudu
  • Bonneri hütt (era, varem DAV Bonni sektsioon): kõrgusel: 2340 m, kasutatav mai lõpust oktoobri lõpuni, 8 voodit 7 madratsit, baas: Toblach, teekonna aeg Kandellenist u 2–3 tundi
Villgrateni mäed vaadatuna Defereggeni orust, Roter ja Weißer Spitze