Propüleenglükool

Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine. Selle keemiline valem on C3H8O2 ehk HO–CH2–CHOH–CH3.

Ainet kasutatakse nt lennunduses lennuki kere kaitsmisel jäätumise eest ja toiduainetes niiskusesäilitajana (E1520).

Füüsikalised omadused

muuda

Propüleenglükool on värvitu läbipaistev nõrga iseloomuliku lõhnaga magusavõitu maitsega viskoosne hügroskoopne vedelik.

Tema tihedus on väiksem kui etüleenglükoolil ja glütseriinil ning suurem kui etanoolil.

Molekulmass on 76,094.

Keemistemperatuur on 189 °C.

Viskoossus 20 °C juures on 45,66 sentipuaasi. See on suurem kui etüleenglükoolil ja ühealuselistel alkoholidel, eriti madalatel temperatuuridel.

Põhilised füüsikalis-keemilised omadused

muuda
Näitaja Väärtus Näitaja Väärtus
Tihedus 20 °C juures, ρ, g/cm³ 1,0363 Dünaamiline viskoossus 20 °C juures, η, mPa·s 56
Suhteline tihedus d2020 1,0381 Suhteline dielektriline läbitavus 20 °C juures, εa 32
Erijuhtivus 25 °C juures, σ, S/cm 1 e−7
Keemistemperatuur 101,3 kPa juures, tkeem 187,4 Elektriline dipoolmoment 20 °C juures, p , D 3,63
Külmumistemperatuur, tkülm -60
Leektemperatuur, tleek 107 Dissotsiatsioonikonstant 25 °C juures, рКа 14,8
Isesüttimistemperatuur, tises 421 Autoprotolüüsikonstant 20 °C juures, pKs 17,76
Kriitiline punkt, tkrit, °C 351 Helikiirus propüleenglükoolis, с, m/s 1523
Kriitiline rõhk, Pkriit, mPa 6,1
Kriitiline tihedus, ρkriit, g/cm³ 0,321 Moodustumissoojus (vedelikul), ΔHf, lо, kJ/mol −486,1 ± 2,5
Murdumisnäitaja, nD20 1,4326 Moodustumissoojus (gaasil), ΔHf, gо, kJ/mol −421,6 ± 3,3
Pindpinevustegur 25 °C juures, σ, mN/m 36,5 Põlemissoojus (vedelikul), ΔHгоро, kJ/mol 1839,3 ± 2,3
Erisoojusmahtuvus 20 °C juures, Ср, J/(kg·K) 2483 Eriauramissoojus, L 64,5 ± 2.1
Soojusjuhtivus 20 °C juures, λ, W/(m·K) 0,218

Isomeerid

muuda

1,2-propüleenglükooli isomeer on 1,3-propüleenglükool.

Keemilised omadused

muuda

Propüleenglükool on dioolide hulka kuuluv alkanool.

Süttimistemperatuur on 111,1 °C.

Lahustuvus ja lahustavus

muuda

Propüleenglükool seguneb hästi veega (lahustumine toimub soojuse eraldumisega). Ta seguneb hästi ka dietüüleetriga, etüleenklorohüdriini, kloroformi, tärpentini, atsetooni ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega.

Lahstumine bensooliga on piiratud.

Propüleenglükool lahustab hästi nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid aineid, mistõttu tema abil saab segada aineid, mis muidu ei segune.

Propüleen lahustab hästi enamikku madalmolekulaarseid hapnikku ja lämmastikku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, nagu näiteks ühealuselised alkoholid, etüleenglükoolid ja nende eetrid, orgaanilised happed, aldehüüdid ja ketoonid, liiteetrid, amiinid ja muud lämmastikku sisaldavad ained.

Mitme ühendiga moodustab propüleenglükool aseotroopseid segusid, st selliseid segusid, mis destillatsioonil fraktsioonideks ei jagune. Ta moodustab aseotroopseid segusid aniliiniga (sulamistemperatuur 179 °C, propüleenglükooli massiprotsent 43%), oksülooliga (135,8 °C; 10,0%), toluooliga (110,5 °C; 1,5%).

Vaata ka

muuda