Kriitiline punkt
Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus. Kahefaasilises süsteemis on siis mõlema faasi kõigil parameetritel ühesugused väärtused: kriitiline temperatuur, kriitiline rõhk, kriitiline tihedus (molaarmaht).
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vedelik–gaas. Aine faasidiagrammil asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks.
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi (auru) vedelikuks kondenseerida, ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse ka ülekriitiliseks vooliseks. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest.
Ainesegude ja lahuste korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samas agregaatolekus aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga.