Piltkaart

Piltkaart ehk illustreeritud kaart ehk panoraamkaart on kunstipärane kaart, mis rõhutab üksikobjekte ja koha identiteeti.

George A. Reidi kujundatud piltkaart Edinburghist (1935)

Piltkaart võib olla nii kolmemõõtmeline kujutis maapinnast kui ka erinäoliste detailidega illustreeritud lihtne kahemõõtmeline kaart. Neid kaarte täiendavad humoorikad, mängulised ja pentsikud piltdetailid, mida tihtipeale saadavad ka tekstilised seletused. Piltkaarte kasutatakse sageli mingi kindla nähtuse jaoks, mistõttu võivad need kujutada näiteks populaarseid spordialasid, ajaloosündmusi, tuntud isikuid või kaardistatud piirkonnas kasvatatavaid põllumajandussaadusi. Need kirjeldavad üldjuhul teatud ala ülaltvaates kindla nurga all. Tavalised kaardid joonistatakse konkreetses mõõtkavas ning need keskenduvad vahemaade täpsele esitamisele, kuid piltkaardid võivad teatud maamärkide esiletõstmiseks olla joonistatud mitmes mõõtkavas.

Piltkaardid rõhutavad üksikobjekte, mida kujutatakse väga detailselt ja tõepäraselt. See teeb nendega suhestumise lihtsaks, kuid võib vähendada kaardi tõesust. Pilku püüdev väljanägemine ja informatiivsus on piltkaartidest teinud väga populaarse kaardikujundusviisi, mida olenemata mõõtkava moonutustest saab väga edukalt ka navigeerimiseks kasutada. Piltkaardid on joonistanud professionaalsed kunstnikud ja illustraatorid. Hea kaardi koostamine vajab loomingulist mõtlemist ja võib nõuda väga palju aega. Kaartide väljanägemine sõltub suuresti illustraatori maailmapildist ning sellest, mida autor rõhutada soovib. Kui tavakaartide eesmärk on juhatada liikleja ilma liigse informatsiooni ja üllatusteta sihtkohani, siis piltkaardid soovivad kaardikasutajas territooriumi identiteeti rõhutavate detailide kaudu tekitada head emotsiooni ning aidata neil paremini mõista selle koha olemust.

Piltkaartide alla võib liigitada ka animeeritud kaarte. Animakaardid koosnevad eri kihtidest, mida kuvatakse kindlate ajavahemike tagant, luues illusiooni liikuvast pildist. Seetõttu võivad animeeritud kaardid edasi anda mõne nähtuse ajalist muutust.

Ajalugu

Will Durant on öelnud, et kaardid näitavad meile ajaloo nägu. See ütlus peab paika eriti just piltkaartide puhul, sest visuaalse sõnumi edastamine on alati olnud nende peamiseks eesmärgiks. Piltkaarte on kasutatud näiteks mõne riigi rahvusköögi, linna majandusharude või turistilinna atraktsioonide esitamiseks.

Piltkaartide ajalugu kattub suures osas üldise kartograafia ajalooga ning antiiksed leiud näitavad, et piltkaardistati juba väga ammu.

Keskaegses kartograafias varjasid piltdetailid ning religioossed ideed kaartidel täpseid geograafilisi mõõtmeid. Linnade illustreeritud kujutamine muutus populaarsemaks renessansi ajal. Arenevate kaubanduskeskuste, nagu Veneetsia, õide puhkedes palusid kohalikud valitsejad kunstnikel nende linnadest luua piltlikud ülevaated, mis aitaks organiseerida kaubanduslaatu ning meelitada linna rohkem kaupmehi. Trükinduse arenguga sai piltkaartidest üks varasemaid reklaamivorme ning inimeste meelitamiseks võistlesid linnad omavahel just piltkaartide kasutades.

15.–18. sajandil muutusid kaardid navigeerimisvajaduste suurenemise tõttu täpsemaks. Sellest olenemata kaunistati neid erinevate joonistega: tuule suunda näitavad laevad, mitmesugused mereelukad ja väikesed puud metsa kujutamiseks. Vajadus geograafilise täpsuse järele aina suurenes, mistõttu illustratsioonide tähtsus aina vähenes ning nüüdisaegse teadusliku kartograafia esiletõusuga kadusid nad lõpuks täielikult.

19. sajand

1897. aastal Thaddeus Mortimer Fowleri ja James B. Moyeri illustreeritud piltkaart Pennsylvania osariigis asuvast Canonsburgi linnast

Kartograafia arenedes jäid piltkaardid tagaplaanile, kuid muutusid 19. sajandil tänu raudteede ehitamisele jälle populaarseks. 1825.–1875. aastal tabas maailma panoraamkaartide koostamise ja kogumise hullustus ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides toodeti nendel aastatel tuhandeid piltkaarte. USA selle aja hinnatuimad piltkaartide koostajad olid Herman Brosius, Camille N. Drie, Thaddeus Mortimer Fowler, Paul Giraud, Augustus Koch, D. D Morse, Henry Welge ja A. L. Westyard. Igal linnal pidi sel ajal olema konkurentsivõime säilitamiseks vähemalt üks hea illustraator, kes maaliks linnast ilusa pildi ning meelitaks sinna uusi inimesi. Kaardid võisid linna kujutada idüllilise, inimestest ja tööstusest pakatavana, kuid tegelikkuses ootasid turiste ees vaid kurva väljanägemisega viljast puhtaks koristatud põllud. Suur kollektsioon nendest kaartidest on säilinud tänapäevani USA Kongressi raamatukogus ning ilusamate kaartide koopiaid müüakse veel praegugi.

20. sajand

Turismi levimisega muutus piltkaardistamine 1920.–1950. aastatel taas populaarseks kunstivormiks. Sama juhtus 1970.–1980. aastatel. See oli linnade värvilisi reklaamkaarte tootvate ettevõtete õitseaeg. 20. sajandi üks silmapaistvamaid ja tunnustatumaid piltkaardi kunstnikke oli Ernest Dudley Chase. 1930.–1960. aastani koostas ta ligikaudu 50 kaarti, mis kujutasid eri geograafilisi asukohti ja mille teemad varieerusid ajaloosündmustest arhitektuuri ja tehnoloogiani. Chase pärandas mitmed oma tööd Harvadi kaardikollektsioonile, mis avaldas need 2003. aastal näitusena.

Eesti 20. sajandi tuntumaid piltkaartide koostajaid oli Eesti NSV teeneline kunstnik Olev Soans, kes tõi eesti keelde ka infograafika mõiste.

Digitaalne revolutsioon on muutnud piltkaartide kuvamise ja rakendamise viise. Piltkaart on täpse töö, iluvalikute ja loomingulise kujundamise tulemus ning ei keskendu nii palju erinevatele tehnoloogiatele. Tänapäeval võimaldab Google Earth lennata peaaegu igasse maailmapunkti ning kaardid valmistatakse arvutiprogrammide abiga, kuid esimesed piltkaardid valmisid ajal, mil ei olnud ei lennukeid ega kaameraid ning kogu töö tuli teha käsitsi.

Tänapäev Eestis ja mujal maailmas

2008. aastal Maria Rabinky joonistatud piltkaart Tampa lahest

Sajandite jooksul on piltkaartide koostamise kunst võrdlemisi vähe muutunud. Mõne linna reklaamimine turistide meelitamiseks ja koha maine tõstmine on alati olnud nende peamine eesmärk. Lisandunud on geoinfosüsteemid ja kujundusprogrammid, mis teevad kaardikujundusprotsessi mõnevõrra lihtsamaks ning võimaldavad valminud töid edastada suuremale hulgale inimestele. Enamiku piltkaarte koostas minevikus käputäis rändavaid spetsialiste. Paljud neist liikusid linnast linna ning võitsid kohalike kõrgetel kohtadel töötavate ametimeeste toetuse, kelle heakskiit garanteeris neile hea töötasu. Ka tänapäeval on piltkaartide illustraatorite töö rändava loomuga. USA piltkaartide koostaja Nate Padavick on külastanud rohkem kui 30 riiki ning koostanud kaarte paljude maailma paikade kohta. Illustraator Laura Coyle ütleb, et armastab piltkaartide koostamist, kuna see võimaldab tal virtuaalselt reisida üle terve maailma kohtadesse, kuhu ta varem sattunud ei ole.

USA piltkaartide tegija Kate Mason on öelnud: "Ma armastan kaarte, sest need paljastavad kogu varanduse, mis linnal meile pakkuda on".

Oma kunstilisuse ja värvidemängu tõttu on piltkaardid väga sobivad lastele ning neid saab edukalt kasutada õppetöös. Kaardistatud piirkonnale iseloomulike loomade, ehitiste, tegevuste, maamärkide illustreerimise kaudu suurendatakse lastes kohataju. Briti päritolu graafiline disainer Nigel Holmes on 1991. aastal öelnud: "Atlast loetakse eesmärgiga tohutust informatsioonihulgast midagi üles leida. Atlasekaardid on nagu mängulauad enne mängu algust – kõik tükid on oma kohtadel, aga keegi veel ei mängi. Piltkaart, seevastu, on selline mäng, kus atlasest pärinev informatsioon korraldatakse ümber, et rõhutada vaid mõnda osa sellest."

Eestis on Regio OÜ loonud mitu piltkaarti, mis kujutavad Eestit, Euroopat või tervet maailma. Samuti andis Regio 2008. aastal välja Eesti esimese lasteatlase, mille kaarte on illustreeritud rohkete piltide ja lastepäraste leppemärkidega. Lisaks on Regio loonud ka Eestimaa piltkaartide tasuta mobiilirakenduse. Rakenduses kuvatakse kaks piltkaarti, millest esimene valmis 2007. aastal Regio kartograafide käe all, teise joonistas aga David Koppeli 70 aastat varem. Otsingumootori abil võib kaardilt leida piltidena esitatud 189 suuremat koha- ja 207 loodusnime ning 170 objekti, nende hulgas näiteks Haljala kiriku, Piusa koopad, Kõpu tuletorni ja palju muud.

Vaata ka

• kartograafia
• animeeritud kaart

Välislingid

• Harvadi kaardikollektsioon
• Pictorial Maps