Olustvere mõis

Olustvere mõis (saksa keeles Ollustfer) oli rüütlimõis Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põhja-Sakala valda Viljandi maakonnas.

Olustvere mõisa peahoone

Ajalugu

Mõis olevat rajatud juba orduaja lõpus ning esialgu paiknes see arvatavasti mõni kilomeeter praegusest asupaigast põhja pool. Nüüdsele kohale tõi mõisa Valentin Schilling.

16. sajandil kuulus Olustvere Schillingite aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis said Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies.

1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardiedele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach.

Olustvere mõisa viinavabrik ja härjatall

Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743–1800).

Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda. Kõigepealt sai mõisnikuks kaardiväeleitnant krahv Karl Gustav von Fersen (1779–1825), seejärel tema poeg ülemjäägermeister krahv Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 1919.

Mõisakompleks

Olustvere mõisa vana härrastemaja valmis ühekorruselisena 17. sajandil. Teine korrus lisati 1900. aastate alguses.

Olustvere mõisa viinavabrik ehitati 1850. aastail.

1903. aastal valmis mõisa uus inglise maamajade stiilis ehitatud historitsistlik härrastemaja, kuhu oli sisse toodud elektrivõrk, keskküte, telefon ja veevärk. Arhitekt oli arvatavasti Arcibald MacPherson.

1912–1913 ehitati Olustvere mõisa juurde aitkuivati, mis oli valmimise ajal esimene elektrifitseeritud ja automatiseeritud aitkuivati Baltikumis. Kuivati on endiselt kasutuses.

1920. aastal kolis mõisahoonesse Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, Eesti NSV ajal Olustvere sovhoostehnikum, tänapäeval Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool mis asub 1985. aastal valminud uues hoones.

Tänapäeval asub mõisahoones turismikeskus ja Olustvere muuseum.

• 
  Härrastemaja külgvaates
• 
  Härrastemaja loodest
• 
  Härrastemaja põhjast
• 
  Härrastemaja lõunast
• 
  Olustvere mõisa töölistemaja
• 
  Olustvere mõisa viinavabrik
• 
  Olustvere mõisa sepikoda
• 
  Olustvere mõisa valitsejamaja
• 
  Valitsejamaja lõunast
• 
  Olustvere mõisa aednikumaja
• 
  Olustvere mõisa kelder 1
• 
  Olustvere mõisa kelder 2
• 
  Olustvere mõisa kelder 3
• 
  Olustvere mõisa abihoone
• 
  1912–1913 ehitatud Olustvere mõisa kuivati 1
• 
  Kuivati
• 
  Olustvere mõisa laudad
• 
  Olustvere mõisa meierei
• 
  Olustvere mõisa meistrimaja
• 
  Olustvere mõisa allikapaviljon
• 
  Katusega rataskaev ülemise tiigi kaldal
• 
  Olustvere mõisa piirdemüür väravapostidega
• 
  Piirdemüür ja härrastemaja loodest
• 
  Olustvere mõisa tallid
• 
  Olustvere mõisa kuivati 2
• 
  Olustvere mõisa teenijatemaja
• 
  Olustvere mõisa suur ait
• 
  Olustvere mõisa ametnikemaja

Mõisa park

Olustvere mõisa park

 Pikemalt artiklis Olustvere mõisa park

Pargi rajamise aeg ei ole täpselt teada, aga arvatavasti jääb see 18. sajandisse.

Park on kolmest küljest piiritletud maakividest laotud müüriga, milles paiknevate väravate postid on välja tahutud graniitplokkidest.

Mõisapargis paikneb viis allikatoitelist tiiki. Nendest suurimas asub kolm saart, mis on omavahel sildadega ühendatud.

Aardeleiud

 Pikemalt artiklis Olustvere asulakoht

1978. aastal kaevati aednikumaja lähistelt välja kaks aardeleidu, millest esimene sisaldas hõbemünte 9.–11. sajandist ja teine ligi 7000 hõbemünti 14. sajandist.

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 203–204.
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. (+ kaardid), lk.370-371

Välislingid

• Olustvere mõis Eesti Mõisaportaalis
• Olustvere mõis
• Oskar Mölder. Saja-aastane park väärib tähelepanu, Sakala 26. aprill 2003