Niidukiur
Niidukiur ehk stepi-niidukiur (Anthus richardi, ka Anthus novaeseelandiae richardi) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Niidukiur | |
---|---|
![]() | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Västriklased Motacillidae |
Perekond |
Kiur Anthus |
Liik |
Niidukiur ehk stepi-niidukiur |
Binaarne nimetus | |
Anthus richardi Vieillot, 1818 | |
Sünonüümid | |
Anthus novaeseelandiae richardi |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Anthus_richardi_MHNT.ZOO.2010.11.205.22.jpg/220px-Anthus_richardi_MHNT.ZOO.2010.11.205.22.jpg)
Levila
muudaNiidukiur on levinud Aasia lõuna- ja idaosas ning Malai saartel. Pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasia osades ja Hiina põhja-, kesk- ja idaosas. Talvitub India subkontinendil, Kagu-Aasias ja Hiina lõunaosas; veel rohkem lõunas on teda kohatud Sri Lankal, Singapuris ja Kalimantani põhjaosas. Ta on hõre läbirändaja Koreas ja Jaapanis. Väike osa populatsioonist liigub regulaarselt sügiseti lääne suunas, ja nõnda on niidukiure kohatud enamikus Euroopa riikides, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Euroopas kohatakse niidukiure tavaliselt septembri ja novembri vahel rannikualadel, harva kevadel.
Eestis on ta eksikülaline, keda on kohatud peamiselt Saaremaal Sõrve poolsaarel.
Välimus
muudaNiidukiur on kiuru perekonnas üks suuremaid liike. Ta on põldlõokesesuurune püstise kehahoiaku ja pikkade jalgadega sale lind, üldpikkusega 17–20 cm ja kaalub 25–36 g. Ta sarnaneb väga mongoolia kiuruga, kuid niidukiurul on pikem nokk, pikemad jalad ja saba, pikem ja sirgem tagavarba küünis, sabal rohkem valget ja ülapoolel vähem triibustust. Niidukiur on nõmmekiurust suurem, jalad ja saba on pikemad, nokk on jämedam, valjasriba ebamääraselt hele ja silmatriip silma ees ähmasem.[2] Niidukiuru ülapool on peamiselt pruun ja alapool hele, seljal ja rinnal on tume triibustus. Saba äärmised tüürsuled on valged. Pea sulestikus on iseloomulikud hele valjasriba ja kulmutriip ning tume silmatriip, haberiba ja lõuariba. Tiival on kaks vööti, mis on moodustunud keskmiste ja suurte kattesulgede heledatest tippudest. Niidukiuru lend on jõuline ja lainjas, lennul häälitseb koduvarblaselaadselt "psriup". Laulab lennul, laul koosneb korduvatest üksluistest siutsuvatest või sirtsuvatest häälitsustest.
Elupaik
muudaNiidukiur asustab avamaastikku, eriti lauskmaa madalikke. Elab steppides ja kultuurmaastikul.
Pesitsemine
muudaPesa ehitab maapinnale rohupuhma varju, pesa koosneb rohust ja samblast.
Toitumine
muudaNiidukiur on putuktoiduline. Ta toitub peamiselt maapinnal, kuid võib teha ka lühikesi lende putukate püüdmiseks.
Viited
muuda- ↑ BirdLife International (2009). Anthus richardi. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 25.06.2010.
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk 370.
Välislingid
muuda- Niidukiur andmebaasis eElurikkus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Niidukiur |