Mustkael-kobra
Mustkael-kobra[2] (Naja nigricollis) on kobra perekonna maoliik.[3]
Mustkael-kobra | |
---|---|
Mustkael-kobra | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
Perekond |
Kobra Naja |
Liik |
Mustkael-kobra |
Binaarne nimetus | |
N. nigricollis Reinhardt, 1843 | |
Mustkael-kobra levila | |
Sünonüümid | |
|
Klassifikatsioon
muudaEsimesena kirjeldas seda maoliiki 1843. aastal teaduslikult Norra zooloog Johan Reinhardt.[4][5]
Tänapäeval liigitatakse see madu soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonda ja tema teaduslik ladinakeelne nimetus on Naja nigricollis.
Alamliigid
muudaVeebipõhises taksonoomilises andmebaasis Integrated Taxonomic Information System (ITIS) on mustkael-kobral kolm alamliiki:
- Naja nigricollis nigricincta Bogert, 1940
- Naja nigricollis nigricollis Reinhardt, 1843
- Naja nigricollis woodi Pringle, 1955[6]
Wolfgang Wüsteri jt (2007) tehtud fülogeneetilised uuringud näitavad, et taksonit nigricincta tuleks käsitleda eraldi liigina Naja nigricincta.[7]
Levila
muudaNeid madusid võib kohata Aafrikas, Angolas, Beninis, Burkina Fasos, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Tšaadis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kongos, Etioopias, Gabonis, Ghanas, Guinea-Bissaus, Guineas, Elevandiluurannikul, Keenias, Libeerias, Malil, Nigeris, Nigeerias, Senegalis, Sierra Leones, Gambias, Mauritaanias, Sudaanis, Tansaanias, Somaalias, Togol, Ugandas, Sambias[8] ja Malawis.
Varasemad kirjeldused nende madude levila kohta Lõuna-Aafrikas, Botswanas, Zimbabwes, Svaasimaal, Mosambiigis ja valdavas osas Namiibias võivad käia Naja mossambica või Naja nigricincta kohta, kuna neid peeti mustkael-kobra alamliikideks.
Soomused
muuda- 'kapuutsil' – 17–23;
- keskkehal – 17–23;
- kõhusoomused – 175–212 (182–196);
- sabaaluseid kilbised – 54–66.
Juveniilsete madude soomused on halli värvi ja laia musta kaelavöödiga, kaelaalune vööt on roosakas ja ulatub kuni kõhuni.
Täiskasvanud maod on harilikult tumehalli või musta värvi ja nende kaelavööt on lai, allpool aga punast või oranži värvi[9], vahel ka punakaspruunid või oliivirohelised.
Paljunemisbioloogia
muudaPaaritumisaeg loodusliku levila piires võib neil madudel olla talve lõpust (septembris) kuni suve alguseni (detsembris).
Nende madude sugulise sigimise vormiks on ovipaaria. Graviidne emane madu muneb (90–100 päeva pärast paaritumist) 10–15, vahel koguni 22 muna. Munadest kooruvad 60–70 päeva pärast munemist 20–25 cm pikkused maopojad, kes on kohe üsna iseseisvad maod.
Elupikkus
muudaVangistuses on nende elupikkus 23 aasta ringis.[10]
Kokkupuuted loomadega
muudaTema saakloomadeks on sisalikud, teised maod, kahepaiksed, väiksed kalad, linnud ja nende munad ning närilised.[11]
Nemad on saakloomaks teistele madudele.[12]
Kokkupuuted inimestega
muudaNeid liigitatakse sülitavate kobrade hulka ja kallaletungi korral on mustkael-kobra võimeline selle tõrjuma, suunates mürgihammastest sülje täpselt vaenlasena tajutava objekti, näiteks inimese silma.[13]
Tal on kalduvus sülge pritsida väikseimagi provokatsiooni korral, kuid uurijate arvates tasakaalustab seda agressiivsust tagasihoidlikum hammustamiskalduvus.
Tugeva ärrituse seisundi korral võib mustkael-kobra pritsida sülge kuni 28 korda järjest, kulutades selleks 135 mg mürki.
Viited
muuda- ↑ Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Loomade elu 5:301.
- ↑ Naja nigricollis, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Wolfgang Bücher, Eleanor E. Buckley, Venancio Deulofeu, "Venomous Animals and Their Venoms: Venomous Vertebrates", 1. köide, lk 411, [Dansker Videsnk. Selsk. skrift. Vol.10:369; Pl.3], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ On a Collection of Reptiles from Eritrea: Notulae Naturae of The Acad. of ..., lk 3, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja nigricollis Reinhardt, 1843, Integrated Taxonomic Information System, veebiversion (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Wüster, W., S. Crookes, I. Ineich, Y. Mane, C.E. Pook, J.-F. Trape & D.G.Broadley, "The phylogeny of cobras inferred from mitochondrial DNA sequences: evolution of venom spitting and the phylogeography of the African spitting cobras (Serpentes: Elapidae: Naja nigricollis complex)". Molecular Phylogenetics and Evolution, 2007, 45: 437–453., veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ AnAge entry for Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Luca Luiselli, Francesco M Angelici, Ecological relationships in two Afrotropical cobra species (Naja melanoleuca and Naja nigricollis), Canadian Journal of Zoology, 2000, 78(2): 191–198, 10.1139/z99-200, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja nigricollis (Black-necked spitting cobra), veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Loomade elu, 5:301.
Kirjandus
muuda- Toksiini uuringud
- In vivo: Ismail M, Ellison AC., Ocular effects of the venom from the spitting cobra (Naja nigricollis)., J Toxicol Clin Toxicol. 1986;24(3):183–202.
- In vitro:
- David L. EAKER, Jerker PORATH, The Amino Acid Sequence of a Neurotoxin from Naja nigricollis Venom, Japan. J. Microbiol., 11. väljaanne (4), 353–355, 1967
- D Gaber, A Basheer, K Zaki, MF El-Asmer, Isolation of a cytolytic component from naja nigricollis nigricollis (spitting cobra) venom, Journal Home, 29. väljaane, Nr 2 (2011)
- Omale James, Ebiloma Unekwuojo Godwin ja Idoko Grace Otini, IN VIVO NEUTRALIZATION OF NAJA NIGRICOLLIS VENOM BY UVARIA CHAMAE, American Journal of Biochemistry and Biotechnology, 9. väljaanne, nr 3, lk 224–234
- Mustkael-kobra hammustus, mürgistus ja esmaabi
- Warrell DA, Greenwood BM, Davidson NM, Ormerod LD, Prentice CR., Necrosis, haemorrhage and complement depletion following bites by the spitting cobra (Naja nigricollis)., Q J Med. jaanuar 1976 ;45(177):1–22. PMID: 943796
- Clinical Toxinology Resources, Naja nigricollis
- Vangistustingimused
- Michael Burmeister, Captive care notes for Naja nigricollis woodi The Black Spitting Cobra, 2. jaanuar 2006
- Muuseumieksponaat
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Black-necked spitting cobra seisuga 2.03.2015.