Ava peamenüü

NATO liikmesriigid

Praegused NATO liikmesriigid, tähistatuna sinisega
Riikide NATO-ga liitumise aeg. Tumesinine tähistab riike, mis nurgas märgitud aastal juba olid NATO liikmed, helesinine tähistab sel aastal liitunud riike

NATO liikmesriikide arv peale viimast, 2017. aastal toimunud seitsmedat laienemist, on 29. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikidest kaks on pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.[1]

Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsioonilst armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning vahemikus 1949–2009 liitus kuuekümne aasta jooksul veel 16 riiki. Viimasena liitus NATOga Montenegro ja seda 2017. aastal.

Ülevaade Eesti liitumisestRedigeeri

Aastatepikkune töö NATO liikmesuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid. Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega 2004. aasta 10. märtsil ning 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi liitumise pidulik tseremoonia. Sama aasta juunis osales Eesti esmakordselt İstanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.[2]

Liikmesriigid liitumiskuupäevade järjekorrasRedigeeri

Kuupäev Riik Laienemine Märkused
4. aprill 1949   Belgia Asutajariigid
  Kanada
  Taani Taani NATO liikmesus hõlmab ka Fääri saari ja Gröönimaad.
  Prantsusmaa Prantsusmaa astus ühise sõjaväelise juhtimise alt välja aastal 1966, et püüelda sõltumatu kaitsesüsteemi poole, kuid naasis 2009. aasta 3. aprillil.
  Island Island, kes on ainus NATO liige, kellel puudub alaline sõjavägi, liitus organisatsiooniga tingimusel, et riigilt ei oodatagi sellise armee loomist. Kuid Islandi strateegiline geograafiline asukoht Atlandi ookeanis tegi riigist liidu jaoks hindamatu tähtsusega liikme. Siiski on Islandil olemas sõjaväeline rannavalve ning riik on hiljuti NATOsse panustanud ka väikese vabatahtliku Norras treenitud rahuvalvesalgaga.
  Itaalia
  Luksemburg
  Holland
  Norra
  Portugal
  Suurbritannia
  Ameerika Ühendriigid
18. veebruar 1952   Kreeka Esimene Kreeka viis oma väed NATO sõjaväelise juhtimise struktuuri alt välja aastateks 1974–1980, vastusena 1974. aastal Küprosel toimunud Türgi invasioonile.
  Türgi
9. mai 1955   Saksamaa Teine Saksamaa liitus kui Lääne-Saksamaa; Saarimaa ühendati Lääne-Saksamaaga aastal 1957 ning Berliin ja endine Ida-Saksamaa ühendati 1990. aasta 3. oktoobril. Ida-Saksamaa oli aastatel 1956–1990 vastasleeris oleva Varssavi pakti liige.
30. mai 1982   Hispaania Kolmas
12. märts 1999   Tšehhi Vabariik Neljas 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
  Ungari 1955–1991 Varssavi pakti liige.
  Poola 1955–1990 Varssavi pakti liige.
29. märts 2004   Bulgaaria Viies 1955–1991 Varssavi pakti liige.
  Eesti 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
  Läti 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
  Leedu 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
  Rumeenia 1955–1991 Varssavi pakti liige.
  Slovakkia 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
  Sloveenia 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
1. aprill 2009   Albaania Kuues 1955–1968 Varssavi pakti liige.
  Horvaatia 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
5. juuni 2017   Montenegro Seitsmes 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).

SõjaväelasiRedigeeri

Riik Tegevväelased Reservväelased Kokku
  Albaania 14 500 5 000 19 500
  Ameerika Ühendriigid 1 477 896 1 458 500 2 936 396
  Belgia 24 500 100 500 125 000
  Bulgaaria 34 975 302 500 337 475
  Eesti 3 209 60 000 63 209
  Hispaania 177 000 377 800 554 800
  Holland 47 660 57 200 104 860
  Horvaatia 18 000 12 000 30 000
  Island 210 170 380
  Itaalia 319 529 41 867 361 396
  Kanada 68 250 47 081 115 331
  Kreeka 177 600 280 000 457 600
  Leedu 14 995 4 260 19 255
  Luksemburg 1 057 278 1 335
  Läti 6 000 11 000 17 000
  Montenegro 1 950 400 2 350
  Norra 26 200 56 200 82 400
  Poola 120 000 515 000 635 000
  Portugal 44 900 210 930 255 830
  Prantsusmaa 362 485 419 000 781 485
  Rumeenia 73 350 79 900 153 250
  Saksamaa 148 996 355 000 503 996
  Slovakkia 16 000 16 000
  Sloveenia 7 300 1 500 8 800
  Suurbritannia 224 500 187 130 411 630
  Taani 22 000 63 000 85 000
  Tšehhi Vabariik 21 057 676 21 733
  Türgi 612 900 429 000 1 041 900
  Ungari 19 000 19 000
NATO kokku 4 084 069 5 075 492 9 159 561

Sõjalised kulutusedRedigeeri

Riik Rahvaarv
(2011)
SKT (nominaal)
(2010, miljonit $)
Sõjalised kulutused
(2011, miljonit $)
Sõjalised kulutused
(2011,% SKT'st)
Kaitsekulutused,
(2011, inimese kohta)
Välja saadetav sõjavägi
(2011, tuhandetes)
  Albaania 3 011 405 13 292 197 1,5 51 10
  Ameerika Ühendriigid 311 328 000 14 657 800 731 879 4,8 2060 1427
  Belgia 10 827 519 465 676 5 541 1,1 404 32
  Bulgaaria 7 351 234 44 843 758 1,55 64 29
  Eesti 1 311 870 19 220 389 1,7 195 6
  Hispaania 46 148 605 1 409 946 13 984 0,9 241 127
  Holland 16 667 700 783 293 11 339 1,3 553 48
  Horvaatia 4 425 747 59 917 970 1,5 161 16
  Island 318 452 12 767 12 0,09 37 0a
  Itaalia 60 605 053 2 055 114 30 228 1,4 351 352
  Kanada 34 447 000 1 574 051 23 685 1,4 492 60
  Kreeka 11 306 183 305 415 6 425 2,1 427 124
  Leedu 2 944 459 35 734 351 0,8 75 9
  Luksemburg 502 100 52 433 279 0,5 402 0,9
  Läti 2 003 900 23 385 289 1,0 76 5
  Montenegro 623 000 3 900 43 1,2 60 1,9
  Norra 4 937 900 483 650 7 232 1,5 1036 21
  Poola 38 092 000 468 539 8 908 1,7 181 100
  Portugal 10 636 888 229 336 3 611 1,5 274 39
  Prantsusmaa 65 821 885 2 582 527 53 444 1,9 666 227
  Rumeenia 21 466 174 161 629 2 380 1,3 67 66
  Saksamaa 81 802 000 3 315 643 48 140 1,4 500 205
  Slovakkia 5 435 273 86 262 1 065 1,1 126 16
  Sloveenia 2 046 510 46 442 665 1,3 255 7
  Suurbritannia 62 008 048 2 247 455 63 567 2,6 994 192
  Taani 5 560 628 310 760 4 518 1,4 636 18
  Tšehhi Vabariik 10 515 818 192 152 2 448 1,1 162 23
  Türgi 73 722 988 741 853 14 479 1,9 149 495
  Ungari 10 014 324 128 960 1 378 1,0 111 29
NATO kokku 906 002 051 32 223 344 1 038 145 3,0 987 3515
Allikast "Data Relating to NATO Defence"; 2011. aasta hinnangud[3]
aIslandil puudub sõjavägi.

ViitedRedigeeri

  1. "The North Atlantic Treaty". North Atlantic Treaty Organization. 04.04.1949. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.03.2004. Vaadatud 16.06.2008. 
  2. "Eesti liitumise kronoloogia". Vaadatud 10.03.2014.
  3. "Financial and Economic Data Relating to NATO Defence" (PDF). NATO. 13.04.2012. Vaadatud 05.09.2013.