Mudatilder (Tringa glareola) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.

Mudatilder

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Tilder Tringa
Liik Mudatilder
Binaarne nimetus
Tringa glareola
Linnaeus (1758)
Munad
Tringa glareola

Välimus muuda

Mudatilder kaalub 60–65 g. Tema tiib on 11½–13 cm pikk.[1]

Tema selg on pruunikashall nii tumedamate kui heledamate tähnidega ja küljed on samuti tumedate tähnidega. Metstilder|Metstildrist]] on ta heledam ja ka tiivaalune on tal hele. Samuti saab neid eristada tumedate sabavöötide järgi, mis metstildril on laiad ja mudatildril kitsad. Metstildrile omast musta ja valge kontrasti mudatildril pole.[1]

Levila muuda

Mudatildri levila on põhjapoolsem kui metstildril. Ta elab laialt tundra lõunaosas, metsatundras ja metsas, kusjuures pesitsusala lõunapiir on umbes 53.–54. põhjalaiuskraadil. Eestis pesitseb ta hajusalt eeskätt rabades, sest just sellised kohad meenutavad rohkem tundrat.[1]

Mudatildri pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 3000–4000 paarile[2].

Mudatilder talvitub Aafrikas Saharast lõuna pool, Lõuna-Aasias ja isegi Austraalias.[1]

Osa mudatildreid ei pesitse suvel. Selliste hulka kuuluvad noorlinnud, kes pole veel suguküpsed, kuid ka vanalinnud jätavad mõne pesitsusaasta vahele. Sellised linnud ei rändagi sageli pesitsuspaika, vaid hulguvad märksa lõuna pool ringi, aga mõnikord jäävad kogu aastaks talvitumispaika.[1]

Eluviis muuda

Mudatilder on vilgas lind. Joostes nõtkutab ta tagakeha nagu linavästrik. Eriti märgatav on see vahetult pärast maapinnale laskumist.[1]

Pärast lõunamaalt pesitsuspaika saabumist on mudatildrid üsnagi märgatavad mängulennu tõttu. Selle ajal on peaaegu vahetpidamata kuulda tema valju meloodilist laulu, mis meenutab nõmmelõokese oma. Haudumise ajaks jäävad vanalinnud vaikseks, aga pärast on neid jälle kõikjal kuulda. Sel ajal eelistavad nad laulda põõsaste või puude otsas.[1]

Mudatildri pesa asub alati maapinnal. Täiskurnas on 4 muna. Hauvad mõlemad vanemad, ent emane rohkem, kokku 22-23 päeva.[1]

Toitumine muuda

Hangib toitu madalas vees kahlates, taimestikust või õhust putukaid napsates. Peamiselt sööb mardikaid, samuti kahetiivalised, liblika röövikud, ussi, molluskid, kiilivastsed, vähesel määral taimset toitu. Teistest rabakurvitsatest enam eelistab väiksemaid ja pehmemaid selgrootuid.[3]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 215-216
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  3. "Eesti Loodus". eestiloodus.horisont.ee. Vaadatud 29. aprillil 2024.

Välislingid muuda