Moonakamaja
Ajaloost
muuda19. sajandi keskpaiku kaotati Eestis teorent. Mõisates hakati ehitama moonakamaju, et rohkem kasutada moonakate tööjõudu. Moonakamajad ehitati üksikult või mitmekaupa kas mõisaõue naabrusesse või siis veidi kaugemale mõisapõldude äärde. Nad kaotasid oma tähtsuse, kui mõisamajandus 1920. aastal Eestis lõpule jõudis.
Kirjeldus
muudaMoonakamajas oli tavaliselt 4 või 8 korterit (vähem 2 või 12 korterit), harva oli rajatud väiksem maja ühe pere jaoks. Eluruum koosnes kööktoast, mille ees oli esik (vahel kahe pere peale) ning sahver. Vanemates moonakamajades oli ehitatud keskne roovialune mantelkorstnaga, mis oli kõigi perede ühiseks köögiks. Moonakamaja juurde kuulus ka laut, mis oli jagatud perede vahel. Mõnikord oli maja juurde ehitatud ka ait, saun, kelder ning isegi rehi.[1]
Viited
muuda- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 169
Kirjandus
muuda- Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses. Mihkel Leetmaa. Suitsutare, Nr. 3, Tallinn, 2002.