Roovialune

Roovialune oli lahtise koldega lameda või võlvlaega tulekindel köögiruum, roovialuses paiknes tavaliselt ka tubasid kütva suitsuahju suu[1].

Roovialune Saksamaa linnaelamus

Algselt oli roov lahtise kolde kohal paiknev vitstest punutud ja saviga tulekindlaks muudetud kate, Eestis leidus selliseid rannarootslaste aladel.

Kesk-Euroopas arenes roovist mantelkorsten, milles lagi ahenes korstnaks, ulatudes läbi katuse. Sellisena ehitati keskajal Baltimaades linna- ja mõisaelamud. 19. sajandi keskpaigani ehitati roovialuseid ka kõrtsides. Eesti talurahvas roovialusega elamuid peaaegu ei ehitanud. Vähesel määral leidus neid Saaremaal, harva ka Lõuna-Eestis. Rohkem ehitati roovialusega elamuid Läti lääneosas ja Kuramaal[2].

ViitedRedigeeri

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 182
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 258

VälislingidRedigeeri