Pliimennik

(Ümber suunatud leheküljelt Mennik)

Pliimennik (ka lihtsalt mennik ja pliipunane) on ere-oranžpunane värvipigment, mida keskajal kasutati laialdaselt käsikirjade kirjutamisel ja kaunistamisel, samuti õli- ja temperamaalis, näiteks ühe komponendina inkarnaadi segamisel. Koostiselt on see tripliitetraoksiid Pb3O4. Tänapäeval kasutuselt kõrvale jäänud vähese valguskindluse ja mürgisuse tõttu.

Pliimenniku pulber

Pliimenniku ladinakeelsest nimetusest minium tuletatud sõna "miniatuur".

Värvainete indeksis on pliimenniku tähised PR 105 (Pigment Red 105) ja C.I. 77578, CAS-number on CAS 1314-41-6.[1]

Etümoloogia ja sõnavaraRedigeeri

Keskaegne käsikiri Escorialist. Pliimennikut kasutati initsiaalide ja lõigumärkide (pilcrow, Absatzzeichen) joonistamiseks, samuti illustratsioonide koloreerimiseks, millest on tulnud tava nimetada käsikirjade illustratsioone miniatuurideks

Eesti keelde on sõna jõudnud laenuna saksa keelest.[2] EKI soovitab eelisterminina kasutada sõna pliimennik[3] menniku, pliipunase jm asemel.

Menniku värvi erepunast tähistab omadussõna mennikpunane (ladina keeles miniata).[4]

Pliimenniku tähenduses kasutatakse eksitavalt ka sõna tinamennik, tinamenning.[5][6]

SaamineRedigeeri

Mennikut leidub mineraalina looduses[7] ja sellest tehti värvi juba antiikajal. Koostiselt on ta plii(II,IV)oksiid, mis sisaldab nii Pb2+ kui ka Pb4+ ioone, ja ta keemiline valem on Pb3O4. Vana- ja keskajal tehti pliimennikut pliivalge kuumutamisel õhu käes umbes 450 kraadi juures, ta kuulub varaseimate kunstlikult sünteesitud pigmentide hulka. Värvus sõltus töötlemise kestusest.[8]

OmadusedRedigeeri

 
San Francisco Kuldvärava silla (arhitekt Joseph Strauss, 1937) jooksvaks korrashoidmiseks kulus iganädalaselt 2 tonni pliimennikut[9]

Erepunase värvusega raske kristalliline aine. Lahustub lahjendatud hapetes, ent on vees praktiliselt lahustumatu - seda ei saa kasutada freskomaalis ega vesivärvides.

Hea kattevõimega pigment, ent pikal valguse käes seismisel pleegib. Ei saa kasutada koos auripigmendiga,[10] sest kokkupuutel sulfiididega mustub.[11]

Mürgisuse annab pigmendile pliisisaldus (plii on mürgisuselt kolmas element elavhõbeda ja kaadmiumi järel). Mürgistus tekib pikaajalisel ja korduval kokkupuutel, näiteks tööstuses (akude ja klaasi tootmine, korrosioonivastane töötlemine). Pliimennik on inimesele tõenäoliselt kartsinogeense toimega.[12]

KasutamineRedigeeri

MaalikunstisRedigeeri

Pliimenniku kasutamise kõrgaeg jääb vana- ja keskaega. Keskajal kasutati seda eelistatult raamatumaalis nii Pärsia, Bütsantsi kui ka Lääne-Euroopa käsikirjades. Kinaveri kõrval oli pliimennik üks värvipigmente, mis oli sageli inkarnaaditooni koosseisus, samuti teistele värvidele sooja tooni andjana. Seda on leitud Rode altari skulptuuridelt[13] ja Pühavaimu altari tabernaaklilt,[14] baroksetelt vappepitaafidelt[15] ja renessanssmaalidelt, nagu Raffaeli "Ansidei madonna", Hieronymus Boschi "Kristuse pilkamine" või El Greco "El Expolio".[10] Ka Edgar Degas' üleni punastes toonides maal "Coiffure" ("Juustekammimine") sisaldab suurtel pindadel pliimennikut.

Klaasis, keraamikas ja emailisRedigeeri

Pigment leiab kasutust lisaks kunstile ka käsitöös ja tehnoloogias. Sulatatud klaasimassile lisatult annab pliiklaasi (tavalisest säravam, suurema murdumisnäitajaga klaas, mida kasutatakse vääriskivide jäljendamisel). On oluline komponent klaasjates emailides, mille poolest olid kuulsad Bütsantsi ja Prantsusmaa (Limoges) meistrid.[16]

TehnikasRedigeeri

 
Mennikuvärviga korrosiooni vastu töödeldud paadikere

Korrosioonivastase kruntvärvi koostises raud- ja teraskonstruktsioonide värvimiseks kasutati mennikuvärvi 20. sajandi lõpulgi.[11] Tänapäeval on selle värvi kasutamine taunitud, sest värv põhjustab õhu ja vee saastumist pliiga.

Samuti kasutatakse pliimennikut ühe komponendina pliiakudes.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. http://www.artiscreation.com/red.html#PR105
  2. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/mennik/1[alaline kõdulink]
  3. http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42941&term=minium
  4. http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=mennikpunane&lang=et
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2019. Vaadatud 27. juunil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=2476
  7. http://webmineral.com/data/Minium.shtml#.XRM2mOgzaUk
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2019. Vaadatud 26. juunil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. https://www.flickr.com/photos/nicolas_vollmer_photo/9420520791/
  10. 10,0 10,1 https://colourlex.com/project/red-lead/
  11. 11,0 11,1 http://cameo.mfa.org/wiki/Red_lead
  12. http://www.t3db.ca/toxins/T3D0332
  13. O. Orro, T. Kornpaki, J. Lamp, J. Leis, H. Volber. Investigation Workshop of Rode Altarpiece. 20.–23. oktoober 2014[alaline kõdulink]
  14. "P. Ehasalu, Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari tabernaakli uurimine ja konserveerimine: pilootprojekt altari seisundi ja konserveerimisvajaduse hindamiseks. - Renovatum Anno 2010, lk 64-73" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 26. juunil 2019.
  15. "M. Lillepruun, S. Vahur, P. Ehasalu. Ebbe Ludwig von Tolli vapp-epitaaf Kaarma kirikust. - Renovatum Anno 2010, lk 54-58" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 26. juunil 2019.
  16. Enamelwork, art, Britannica.com

VälislingidRedigeeri