Leer (Ida-Friisimaa)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
Leer on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Leeri kreisis. Linna pindala on 70,30 km². 31. detsembril 2017 elas seal 34 226 inimest. Linn asub Leda jõe ääres, mis on Emsi lisajõgi, Hollandi piiri lähedal.
| Leer | |
|---|---|
|
| |
_COA.svg) | |
| Pindala |
70,1 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
35 663 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 53° 14′ N, 7° 27′ E |
_in_LER.svg) Valla asend Leeri kreisis | |
  | |
Linnal on raudtee- ja autokiirteeühendus Groningeni (Hollandis), Emdenisse, Bremenisse ja lõunasse (Rheine ja Ruhrimaa tööstuspiirkond).
Leer oli asula kaua enne, kui seda on ürikutes esmamainitud. Algselt asus linn meandril Leda Emsi suubumiskoha lähedal, mis on siiani kesklinn. Isegi kui Leer on umbes 30 km rannikust eemal, jõuab selleni suurte laevadega Emsi kaudu.
Ajalugu muuda
|
On palju jälgi piirkonna varajasest asustusest, sealhulgas tahumata ränikivist tööriistad, mis pärinevad umbes aastast 3200 eKr.
791. aastal ehitas Liudger esimese kabeli Ida-Friisimaal Leeri asula lääneserva, siis nimega Hleri ('paju'). Seda kabelit on kirjalikult esmamainitud aastal 850.
14. ja 15. sajandil oli Leer Ukena perekonna kodulinn; see oli sel ajal üks mõjukamaid Ida-Friisimaa pealikuperekondi. Linn sai kasu kaubandusest Hansa Liiduga, ja ehitati Leerorti linnus.
1508. aastal omandas krahv Edzard ametliku õiguse turgu pidada, millest sai alguse Gallimarkti traditsioon, mis nüüd on iga-aastane laat. 1744. aastal läks Ida-Friisimaa Preisi kuningriigile, mida siis valitses Friedrich Suur. Linnaõigus anti 1823. aastal George IV poolt, kes oli Hannoveri kuningas.
1854. aastal sai Leer ühenduse Hannoversche Westbahn raudteega, mis sel ajal ühendas Emdenit ja Rheinet Ruhrimaal. 1856. aastal ühendati Westbahn Kesk-Saksa raudteevõrku.
Erinevalt Emdenist kannatas Leer vähe liitlaste pommirünnakutes Teises maailmasõjas. Linna okupeerisid 28. aprillil 1945 Kanada väed.
1. oktoobril 1955 sai Leer iseseisva linna staatuse.
Märkimisväärsed hooned muuda
- Harderwykenburg
- Haneburg
- Evenburg
- Philippsburg (Leer)
- Telekommunikatsiooni torn Leer-Nüttermoor (kõrgus 160 m)
-
Leeri raekoda -
Leeri kesklinn
Religioon muuda
Leer on traditsiooniliselt protestantlik linn ning seal on nii luterlikke kui ka kalvinistlikke kirikud. Saksa reformeeritud kiriku peakontor asub Leeris. Leeris on tavatult suurel hulgal ka väiksemaid religioosseid kogudusi, eriti baptiste, mennoniite, metodiste, adventiste ja mormoone. Isegi kui Ida-Friisimaa on peamiselt protestantlik piirkond, on Leeris väike katoliiklik kogukond.
Sõpruslinnad muuda
- Elbląg, Poola
- Trowbridge, Suurbritannia
Tuntud inimesi muuda
- Focko Ukena (1370–1436), Ida-Friisimaa pealik
- Ubbo Emmius (1547–1625), teoloog, ajaloolane Groningeni Ülikoolist
- Gustaaf Willem van Imhoff (1705–1750), Hollandi Ida-India kindralkuberner
- Johann Ludwig Hinrichs (1818–1901), Saksa babtismi kaasasutaja
- Onno Klopp (1822–1903), publitsist ja ajaloolane
- Wilhelmine Siefkes (1890–1984), kirjanik
- Bernhard Bavink (1879–1947), loodusfilosoof ja teadlane
- Ernst Reuter (1889–1953), poliitik ja munitsipaalteadlane, Lääne-Berliini linnapea 1948–1953, Daimler-Benzi tegevdirektori Edzard Reuteri isa
- Hermann Lange (1912–1943), õnnistatud preester ja natsiohver
- Marron Curtis Fort (1938–), professor, keeleteadlane ning alamsaksa keele ja friisi keele kuraator
- Karl Dall (1941–), saatejuht, laulja ja koomik
- Friedel Grützmacher (1942–), Bündnis 90/Die Grünen poliitik
- H.P. Baxxter (kodanikunimi: Hans Peter Geerdes; 1964–), bändi Scooter esimees
- Garrelt Duin (1968–), poliitik (SPD), Liidupäeva liige 2005–2012, SPD president Alam-Saksimaal 2005–2010, aastast 2012 Nordrhein-Westfaleni majandusminister
- Okka Rau (1977–), rannavõrkpallur
- Christina Hennings (1984–), endine maailmameister sõudmises
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.