Leedu rahvausund

Leedu rahvausundi all mõistetakse enamasti leedu hõimudel enne ristiusustamist valitsenud usundit ja mütoloogiat, mille jäljed elasid edasi ka kaua pärast maa ametlikku ristiusustamist. Laiemas mõttes võib rahvausundi all mõista ka muid pärimuslikke usundilisi nähtusi.

Allikad

Leedu rahvausundi ja mütoloogia uurimisel on allikateks keeleajalooline aines, rahvaluules säilinud motiivide võrdlev semantiline analüüs; etnograafiline materjal, nt ornamendid, arheoloogilised leiud ning ka kirjalikud allikad (Tacituse "Germania", Bremeni Adami kroonika, Joannes Malala kroonika, Liivi ja Saksa ordu dokumendid, Praha Hieronymuse käsikiri jt).

Ajalugu

Leedu rahvausundi vanim kihistus pärineb matriarhaadi aegadest. Neemeni ja Narva kultuuri usundilistes kujutelmades valitses arvatavasti animism, totemism ning naissoost loodusvaimude-jumaluste austamine. Põlluharimise levides lisandus sellele ilmastikunähtuste ja taevakehade austamine.

Alates 2.–3. aastatuhandest eKr hakkasid Kirde-Euroopasse liikuma indoeurooplaste hõimud. Hakkas kujunema patriarhaalne hõimuühiskond, jumaluste hierarhia ning ülemjumala idee. Vanemad looduslähedased naisjumalused tõrjuti tagaplaanile. Mõned uurijad on oletanud vanade maajumalate suuremat elujõudu Leedu lääneosas, kus rahvaluule ja mütoloogia motiivides on enam esindatud vesi, maa, kuu ja maa-alused jõud. Idaosas seevastu domineerivad päike, tuli ja taevajumalused, arheoloogiliste leidude seas põletusmatus.

Mitmete leedu mütoloogia elementide puhul võib leida paralleele teiste indoeuroopa rahvastega, kuni hinduismi ja veedadeni. Kõige lähedasem on leedu usund ja mütoloogia läti rahvausundiga; samuti slaavi rahvaste uskumustega.

1252 võttis Leedu suurvürst Mindaugas poliitilistel kaalutlustel vastu ristiusu. Järk-järgult (15.–16. sajandini) võtsid ülemkihid ristiusu omaks; talupoegade seas säilisid vanad uskumused elujõulistena kohati veel 18. sajandini. Hiljem on kristluse-eelsed kujutelmad sulandunud kristlikku traditsiooni.

20. sajandil on tehtud katseid leedu muinasusundi taaselustamiseks uuspaganliku liikumise "Romuva" raames.

Usundilised kujutelmad

Leedu muinasusundi tähtsamateks osadeks olid taevased panteoni jumalad, alamad jumalused ja haldjad, looduse austamine ning esivanematekultus. Ilmselt olid usundilised kujutlused ja praktikad ning austatavad jumalused eri seisuste puhul mõneti erinevad – sõdivad hõimupealikud pidasid olulisemaks ühtesid jumalaid, maaharijad talupojad teisi. Jumalate täpset arvu ja funktsioone on väga raske kindlaks teha usaldusväärsete ja erapooletute kirjalike allikate nappuse ning folkloorse materjali vastuolulisuse tõttu. Arvatavasti paljud esinevad jumalate nimed on regionaalsed teisendused, poeetilised epiteedid või eufemismid.

Arhailistes kosmogoonilistes müütides tõi veelind jumala käsul vee alt kuiva maa nähtavale. Maailm jagunes kolmeks sfääriks (taevas, maa, allmaailm), mida läbis maailmapuu Jievaras.

Tähtsaim jumalus oli (taeva)jumal Dievas (’Jumal’, ’taevas’), kes hiljem sulas kokku kristliku Taevaisaga. Tema abikaasa oli Maa (Maaema). Mõnedes müütides esinevad nende kaksikud pojad hobuste kujul, kes on samuti seotud taeva ja päiksega. Võimalik, et see kujutlus pärineb indoeurooplaste ühispärandist (vrd Asvinid). Taevajumalat austati talvisel pööripäeval mitu päeva kestvate pidustustega, samasse perioodi langes ka surnud esivanemate hingede austamine. Paljudes müütides on Dievase antipoodiks Velnias, kes kristluse mõjul on hiljem demoniseerunud ja moondunud Kuradiks. Ta esineb paljudes loomismüütides Jumala saamatu võistlejana. Mõnedes müütides sündis ta sädemetest, kui jumal kaht kivi kokku hõõrus, ja tal on mingi side sepakunstiga.

Taevajumala-ülemjumala kõrval tegutses jumalate kolmik – Perkūnas, Patrimpas ja Pikuolis. Perkūnas oli paljudel indoeuroopa rahvastel tuntud pikse- ja tormijumala leedu versioon. Võimalik, et algselt oli ta zoomorfne. Tema oli "jumala vits", kes heitis oma kivist kirveid või nooli pahategijate pihta. Kolmeks sfääriks jagunenud maailmas oli tema taeva valitseja. Patrimpas oli keskmise sfääri (viljakandva maa) jumal; Pikuolis oli allmaailma ja surma valitseja.

Lisaks tegutses müütides taevakehade perekond (Päike, Kuu, tähed) oma keerukate armulugude ja perekondlike suhetega.

Arvatavasti indoeuroopa ühisajast pärineb saatusejumalannade motiiv. Leedus on Laima sünni ja saatuse jumalanna; tema õde ja paariline on surmajumalanna Giltinė.

Alamateks jumalusteks oli suur hulk viljakuse ja kodukolde jumalusi. Veel 19. sajandil jättis kodust lahkuv pruut hüvasti õlgedest kodujumalaga. Viljakuse kehastuseks olid ka rugiu boba – rukkinaised; viimased viljavihud, mis toodi tseremoniaalselt koju hoiule. Võimalik,et totemismi jäänusena austati nastikuid kui õnnetoojaid.

Austati ka tuld, eriti naiste poolt; tulevalvuritest preestrinnasid nimetati Vaidilutės.

Leedu jumalate kultus keskendus kodusse ja pühadesse paikadesse, spetsiaalseid templeid ilmselt ei olnud. Jumalustele ja vaimudele toodi ohvreid, neid austati kindlatel tähtpäevadel, millest olulisimad olid pööripäevad. Talvel ja sügisel oli hingedeaeg – usuti, et vaid siis (hilisema variandina vastlapäeval) saavad surnute hinged maa pealt lahkuda. Usuti, et kui inimene Jumala poolt ette antud elupäevi täis ei ela, läheb ta hing puu, looma või linnu sisse. Omapärase motiivina hauatagusest elust esineb (võimalik, et suhteliselt hiline) kujutlus, et surnu pidi rahuriiki jõudmiseks kõrgest klaasmäest üles ronima – seepärast surma ootavad vanainimesed ei lõiganud küüsi ja elu jooksul lõigatud küüsi ei tohtinud ära visata, vaid need tuli põletada.

Jumalad ja teised mütoloogilised olendid

• Aitvaras – tulihänd, varavedaja; vahel esineb kui valge või must kukk vikerkaarevärvi sabaga. Teisi nimesid: Kaukas, Pūkis, Damavykas, Sparyžius, Koklikas, Gausinėlis, Žaltvikšas, Spirukas. Vrd läti rahvausundi Pūķis.
• Algis – jumalate käskjalg
• Ašvieniai – Jumala pojad
• Auska – päiksekiirte jumalanna, vrd Aušra.
• Austėja – mesilaste jumalanna, esineb vahel koos Žemynaga. Üks koduse majapidamise kaitsjaid; tema abikaasaks oli Bubilas.
• Austrinis (Austra) – kirdetuul; paradiisi väravate valvur ja tee valmistaja. Võimalik, et suguluses Aušrinėga.
• Aušautas – tervise ja arstimise jumal
• Aušlavis – nõrkade ja haiglaste jumal, Aušautase vastand; vahel võis esineda mao kujul.
• Aušra – hommiku- ja koidujumal, vrd kreeka Eos, rooma Aurora.
• Aušrinė – hommikutäht, Veenus; vrd Läti Auseklis. Mõnede mütoloogide arvates ilu, nooruse ja tervise jumalanna, kõigi tähtede valitsejanna, kes hommikul Päiksele teed näitab. Mõnedel andmetel tema õed on teised tähed (tegelikult planeedid): Vakarinė (Ehatäht, Veenus), Indraja (Jupiter), Sėlija (Saturn), Žiezdrė (Marss) ja Vaivora (Merkuur). Mõnedes müütides on Aušrinė Perkūnase tütar, Kuu armastatu. Teisi nimesid: Rytmetėlė, Marių Pana, Ryto Žvaigždelė
• Auštaras – idatuule jumal, Aušrinė ja Mėnulise poeg
• Auštrinis, Auštaras
• Autrimpas – merejumal
• Bangpūtys – arvatav tuule ja lainete jumal. Tiivuline ja kahenäoline; nelja tuulejumala isa – Rytys (idatuul), Pietys (lõunatuul), Šiaurys (põhjatuul), Vakaris (läänetuul). Võimalik, et sama, mis Vėjopatis.
• Baubas – pikkade käte ja punaste silmadega kuri vaim; kiusaja
• Baubis – võimalik, et karja- ja kodujumal
• Beaukuris – puuviljade jumalus
• Bentis – teekäijate ja teede jumalus
• Beržulis, Biržulis – võimalik, et kodu, kaskede ja kasemahla jumal
• Bežlėją – oletatav õhtu- ja videvikujumal
• Blizgulis – lumejumal
• Brėkštą – öö, une ja pimeduse jumal
• Bubilas – mesinduse jumal, Austėja abikaasa.
• Budintois –tervise, reipuse ja ärkamise jumalus
• Butė – tarkusejumalanna, vrd Athena
• Dalia – Laimė õde, saatusejumalanna; ketraja ja kuduja.
• Dangus – Dievase paralleelnimi, Taevas
• Deivės Valdytojos – "valmistajad", saatusejumalannad, kes ketravad, koovad, lõikavad ja pesevad inimeste saatusekangast: Verpiančioji, Metančioji, Audėja, Gadintoja, Sergėtoja, Nukirpėja ja Išskalbėja
• Diedievaitė – "musta surma" jumalanna
• Dievas (ka Dangaus Dievas, Nunadievis, Andajus, Prokorimos, Praamžius, Okopirmas, Aukštejas Visagistis) – ülemjumal, kuid kohati pigem ’’deus otiosus’’. Esineb rahvaluules kui vana, kortsus, kohmakas hall vanamees, kes on oma armetust välimusest hoolimata väga võimas, karistab halbu ja tasustab häid. Omas mõningaid paralleele Põhjala usundi Odiniga. Dievase abikaasa oli Dievų Motė või Lada; nende pojad – Dieyo suneliai, ka Ašvieniai. Jumala antipood ja võistleja oli Velnias (Velinas).
• Dimstipatis – kodukolde jumalus, võimalik, et ka majaperemehe kaitsevaim või peret kaitsev esivanem. Talle ohverdati kukki ja kanu. On oletatud, et algselt oli tegu naissoost tegelasega.
• Dirvolira – oletatavasti üks kodukoldehaldjatest või -jumalannadest
• Divytis – kalurite jumal
• Drugys – halltõbi
• Dvargantis – üks kodukolde jumalatest
• Ėratinis – lammaste jumalus
• Ežerinis – järvehaldjas või -jumalus
• Ežiagulis
• Gabija – tulejumalanna. Tuntud ka kui Gabėta, Ramutė, Ugnija, Peleno Deivė, Ugnis. Vrd veedade Agni. Tuld tehes jäeti tulejumalannale veenõu näo pesemiseks; tuld kaitsti rituaalselt ebapuhaste inimeste eest, et vältida tulekahju. Võimalik, et teda austasid peamiselt naised. Mõnikord esines zoomorfsel kujul kassi või linnuna, pärast ristiusustamist osalt asendus Püha Agathaga, osalt demoniseerus nagu nt Velnias.
• Gabjauja – üks kodukolde, reheahju ja viljakuse jumalannadest, kellele ohverdati leiba ja õlut; seotud ka Gabijaga.
• Gaila – öövaim, halbade unenägude tooja
• Ganiklis – karja, karjakasvatuse ja kodukolde jumalus
• Gardaitis – tuulte, tormi ja mere jumal, seotud Bangpūtyse ja Vėjopatisega
• Giltinė – õnnejumalanna Laima õde, surmajumalanna, õnnetusekuulutaja; tema sümbol oli öökull. Müütides kogub surnutelt mürki ning lakub mürgise keelega surmale määratuid. Nimi tähendab nii kollast värvi kui mürki. Vrd hindu Kālī.
• Girstis, Giraitis – metsajumalus
• Gondas – võimalik, et kodu, abielu ja seksuaalsuse jumalus
• Gulbis – inimese isiklik kaitsevaim, aitaja
• Gyvatė (Pagirnis, Žaltys) – majauss
• Indraja – allikajumalanna, üks Laumėdest, kes pärast ebaõnnestunud abielu Perkūnasega muutus taevatäheks (planeediks Jupiter); tema teine abikaasa oli Salys (Sielys)
• Jagaubis – kodukolde, mõnedel andmetel ka sepatöö jumalus. Seotud Kalvelise (Kalvise) ja Televelise (Teliavelisega), tuntud ka nime all Krugis.
• Javinė – kodukolde ja viljaaida kaitsja
• Jėvulis
• Jievaras – viimases viljavihus peituv viljakusjumalus või temale toodav annetus. Ka maailmapuu, elupuu.
• Jumis – kaksik; vrd veedade Yama ja Yami. Teda sümboliseerisid kaks hobusepead katusel – võimalik, et oli seotud Jumala kaksikhobustest poegadega.
• Junda – oletatav sõjajumalanna
• Jūratė – veehaldjas, kes elas Läänemeres. Dievase käsul tappis Perkūnas ta vett rüvetava armuloo eest Maa poja või inimeste soost Kastytisega. Variandis tapeti Kastytis ja Jūratė nutab merevaiku.
• Kalvelis, Kalvis – taevane sepp, päikse taguja
• Karorius – sõja ja sõjahobuste jumal
• Karta – saatusejumalanna, ennustaja, vrd rooma Carmente, slaavi Karna ja Želja
• Karvaitis – vasikate jumal; üks kodu- ja viljakusjumalatest
• Kaukas – hea koduvaim, kes toob rikkust; algselt allilma asukas või surnud esivanema vaim
• Kaupolius – kevade, õitsemise ja viljakuse jumal
• Keliukis (Kelio dievas, Kelių dievas, Kelia Deivs, Keliou Deivs) – teede jumal
• Kerpyčius – metsajumal, seotud Medeinė and Raganaga (Ragainė). Ka ehituse jumal koos Šilinytisega.
• Kirnis – kirsipuude ja kirsside jumalus
• Kovas – sõjajumal; analoogiline Preisi Pikulsile. Tema püha lind oli vares, talle ohverdati musti hobuseid.
• Kriukis (Krukis, Kriukis, Kiaulių Krukis) – sigade jumalus, kodujumal
• Krugis – sepatöö jumal. Ka nime all Jagaubis, sarnaneb Kalvelisega.
• Krūminė – põlluharimise jumalanna. Perkūnase või Dievase õde (Demeteri analoog), rändas mööda maad ja otsis oma tütart, kelle röövis allilma isand; õpetas inimestele põlluharimist.
• Kupolė – kevade ja lillede jumalanna; Kaupoliuse abikaasa. Tema püha peeti suvisel pööripäeval. Teine nimi oli Rasos.
• Lada – Maa, maajumalanna, Dievase abikaasa; vrd lätlaste Māra. Võimalik, et Žemyna teisend. Vrd slaavi usundi Lada ja Lado.
• Laima – ka Laimė; õnne ja abielu jumalanna, abielu ja kodukolde kaitsja; ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tihti esines käo kujul. Mõnedel andmetel olid tema õed Giltinė, Dekla, Karta ja Magyla.
• Lazdona – pähklipuude jumalanna
• Laukpatis (Lauksargis) – viljakuse ja viljasaagi jumalus; teine nimi Lauksargis
• [[Laukų dvasios – põlluhaldjad, kes panid joostes põllul vilja voogama. Nimesid: Nuogalis, Kiškis, Meška, Lapė, Katinas, Bubis, Bubas, Bubė, Baubas, Babaužis, Bobas, Maumas, Raudongalvis, Raudongerklis, Žaliaakis, Paplėštakis, Guda, Dizikas, Smauglys, Ruginis, Papiokė, Pypalas, Žebris, Arklys, Vilkas.
• Laumė – linnuküünistega nõid-haldjas. Laumėd olid osavad ketrajad ja kudujad ning laste kaitsjad; nad aitasid virku ja karistasid laisku.
• Lėta – vabaduse jumalanna
• Lietuvanis, Lietuvonis – vihmajumal
• Ligo – hüpoteetiline rõõmujumal, kellele pühendati suvise pööripäeva pidustused
• Lyginčius
• Magyla – mõnedes allikates üks saatusejumalannadest
• Maras
• Maro deivės – "musta surma" jumalannad valgetes rõivastes ja valgetel hobustel; teevad lõkkeid, mille suits levib nagu katk.
• Maumas
• Medeina (ka Žvorūna, Žvėrūna) – metsa ja jahi jumalanna, vrd Artemis. Võib-olla ka hoopis metsloomade kaitsja jahimeeste eest. Võimalik, et algselt zoomorfne jumalanna emase koera kujul; võimalik ka, et algselt promiskuiteetne jumalanna (vrd Freya).
• Mėletėlė – värvijumal
• Mėnulis (ka Menuo) – Kuu, kuujumal. Paljudes müütides Päikese truudusetu abikaasa, kes teda petab või väldib; ühes müüdis lööb õiglane piksejumal Perkūnas teda mõõgaga, sellest ajast Kuu kahaneb ja kaob.
• Milda – armastuse jumalanna, esineb müütides kui alasti naine tuvide veetud kaarikus, vrd Aphrodite; võimalik, et hiline laen.
• Nijolė – allmaailma valitseja naine; viljakusjumalanna tütar, kes röövitakse. Vrd Persephone.
• Nosolius – kodujumal
• Numadievis, Nunadievis – tõenäoliselt kodujumalus
• Pagirnis (ka Žaltys) – püha madu, majauss, kodu kaitsja; võimalik, et totemismi jäänus. Mehed ohverdasid talle sigu ja härgi, naised kukkesid. Pole selge, kas oli üks sellenimeline jumalus või igal majal oma.
• Patrimpas – kevadejumal, osa triumviraadist koos Perkūnase ja Pikuolisega. Külluse ja viljakuse andja.
• Pergrubrijus – kevade ja taimekasvu jumal. Võimalik, et ekslik üleskirjutus – tegelikult oli naissoost ja nimega Pergrube.
• Perkūnas (ka Diviriks, Dundulis, Bruzgulis, Dievaitis, Grumutis, Dundutis, Dūdų senis, Tarškulis, Tarškutis, Blizgulis) – Pikker, piksejumal; panteoni keskne kuju. Tema naine oli Perkūnija; mõnedel andmetel oli neil neli poega – neli aastaaega. Ka sõja- ja viljakusjumal, õigluse ja moraali kaitsja, "jumala vits". Hall vanamees, käes sarv või vasar; elab mäel või taevas, sõidab tulise kaarikuga ja heidab välgunooli, abiliseks sepp Kalvis. Võitleb paljudes müütides vembuka kurivaimu Velniasega. Ühes müüdis kavatseb Perkūnas abielluda, aga Velnias röövib tema pruudi Žemyna, kellest saab Vaiva – vikerkaar. Perkūnas ajab naise minema ja Dievas pagendab ta taevast mäe otsa, kus kasvab kõrge tamm. Tamme otsa varjub kurat, kelle pihta Perkūnas välke heidab. Mõnes müüdis on Perkūnase abikaasaks Päike, kes petab teda Kuuga, mille järel Perkūnas lööb Kuu mõõgaga pooleks. Teistes lugudes Kuu hülgab Päikese ja Perkūnas karistab teda. Perkūnas on muuhulgas madude vaenlane.
• Pikuolis (Pykuolis, Patols, Patulas, Pekols, Pikuls) – allmaailma valitseja, hall vanamees, maa-aluse surnuteriigi isand. Röövis viljakusjumalanna Krūminė tütre Nijolė.
• Pilvytis
• Pizius, Pyzius – oletatav abielu, suguelu ja viljakuse kaitsja
• Polengabija – tulehaldjas
• Praurimė – tulejumalanna Gabija teine nimi
• Puškaitis – maa ja viljakuse jumal. Vrd vanaindia pusyati – ’õitsema’.
• Ragainė, Ragana – nõid
• Ragė – võimalik, et nõiduse jumalanna
• Ragutis – õlle ja mõdu jumalus
• Raitininkas – sõjajumal
• Ratainyčia – hobuste ja kaarikute jumal
• Raugų Žemėpatis
• Raugupatis – õllejumal
• Rungis – möldrite jumalus
• Sambaris – Leedu viljakusjumal; samuti tema auks peetav lõikuspüha
• Saulė – Päike, päiksejumalanna, soojuse jagaja, orbude kaitsja, universaalne ema. Maailm on leedu keeles pasaulis – ’päiksealune’. Päike viib surnute hinged allmaailma silmapiiri taha. Mėnulise (Kuu) abikaasa, nende tütar oli Žemė (Maa). Kuu aga pettis abikaasat Saulė ja Perkūnase tütre Aušrinėga, kes oli veel kaunim kui Päike. Päikse teised tütred: Vakarinė (õhtutäht), Indraja (Jupiter), Sėlija (Saturn), Žiezdrė (Marss), Vaivora (Merkuur). Saulė sünnib talvel, kasvab aastaga ja saab talvel taas nooreks tütarlapseks. Samas on leedu mütoloogias lugusid, kus päikest peetakse lihtsalt sepistatud metalliks.
• Saules dukte – Päikse tütar, vrd Läti Saules meita. Varasemas müüdis esinevad kaksikvennad ja nende õde ning intsestuaalne suhe; ilmselt on tegu väga vana ja universaalse astraalmüüdiga, vrd Asvinid ja nende naine.
• Seimi Dewos, Šeimės dievas – arvatavasti üks leedu või vanapreisi kodujumalatest
• Sėlija – üks Päikse tütardest, Saturn
• Skalsa – küllusesarv
• Slogutis
• Sotvaros; Sutvaras – loomade jumal, karjajumal
• Sritis – karjaste jumal
• Srutis – värvijumal
• Sviečpušynis – loomade jumal
• Šeimės dievas
• Šventpaukštinis
• Zvaigstiks – valguse ja viljakuse jumalus, vrd läti Zvaigzne (täht)
• Žaltys – nastik, Päikse armastatud elukas, püha loom, majauss. Neile kaeti laud ja pakuti süüa, oodates õnne ja viljakust. Talvel peeti madude ärkamise püha.
• Žemėpatis – kodujumal
• Žemyna – ka Žemė; maajumalanna, seotud Perkunase ja taevase perekonnaga, eriti oluline talupoegadel, austati pidustustega 15. augustil
• Žemynas – Žemyna vend, maa- ja kodujumal
• Žiburinis
• Žiezdrė – Päikse tütar; Marss
• Žvaigždės – Tähed, Päikse tütred
• Žvorūna, Žvėrūna – Medeina, metsa- ja jahijumalanna
• Teliavelis – sepp, kes tagus päikese ja viskas taevasse. Nime etümoloogia on ebaselge; on otsitud seoseid sõnatüvedega telias (’vasikas’) ja tel (’maa’). Omas tugevaid ühisjooni Velniasega – mõnes mõttes jumala vastane, pigem kurat. Võimalik, et algselt taevajumala abiline, hiljem mässaja ja vastane. Esines ka kui inimesi abistav kultuurheeros. Võimalik paralleel Põhjala mütoloogias – Thjalfi.
• Upinė, Upyna, Upa – allikate ja jõgede jumalanna
• Upinis – jõejumalus
• Ūsinis – hobustejumal, kellel oli kaks punapäist poega – üks käis kündmas ja teine õitsil. Neid sümboliseeris kaks hobusepead katusel. Võimalik, et algselt koidujumal (vrd Eos; indoeuroopa algkuju *Hausos vms) kes kahe hobusega taevavõlvile sõitis. Mõnedes müütides tulejumal, Dievase poeg, kes sünnib igal kevadel uuesti omanimelisel mäel. Kukk oli tema sümboolne lind ja 9 tema sümboolne number; talle ohverdati leiba ja rasva.
• Užpelenė – üks kodukolde- ja tulejumalustest
• Vaižgantas, Vaisgamta – lina ja linakasvatuse jumalus
• Vaivora – Päikse tütar; Merkuur
• Vakarinė – õhtutäht
• Valgina
• Varūna – tuulejumala Vėjopatise ema; võimalik, et tõusu, mõõna ja kuu faaside jumalanna
• Vėjopatis (Veipons, Veidievs, Vėjas) – tiivuline kahenäoline tuulejumal. Vrd ladina Vedius, veeda Vaya
• Veliuona – allilma valitsejanna
• Velnias, Velinas, Velnis, Vjalnis, Vels (ka kipšas, pinčiukas, vokietukas) – algselt arvatavasti loomade ja karja jumal; Perkūnase vastand, kes moondus hiljem kristlikuks kuradiks. Talle allusid surnud, maa-alune, hauatagune elu, maapõu, maagia. Arvatav indoeuroopa algkuju *Velnos; paralleelid Varuna ja Uranosega.
• Vilktakis, Milzinai – libahunt

Kirjandus

• Balys J., Biezais H. "Baltische Mythologie" // Gotter und Mythen im alten Europa. Stuttgart, 1973
• Gimbutas, M. "The Balts" New York ; Washington : Praeger, 1968
• Gimbutas M. "Baltic and slavic Mythology" Indiana, 1989
• Mannhardt W. "Letto-Preussische Gotterlehre" Riga, 1936
• Puhvel, J. "Võrdlev mütoloogia" Tartu : Ilmamaa, 1997

Välislingid

• Balti mütoloogia (ingl k)
• Leedu müüdid (ingl k)
• Balti mütoloogia indo-euroopa kontekstis (ingl k)
• Balti mütoloogia (saksa k)
• Lingikogu (ingl k)
• Lingikogu (ingl k)