Lüganuse kihelkond

Lüganuse kihelkond (lühend Lüg, saksa Kirchspiel Luggenhusen) oli kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Eestimaa kubermangu Rakvere (Viru) kreisis.

Lüganuse kirik 1900. aastatel

Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees

Lüganuse kihelkonna endine ala kuulub tänapäeval peamiselt Lüganuse valda ning rannikul ka Viru-Nigula ja Toila valda.

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Piirkonna ajalugu

13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast.

Askälä muinaskihelkond laius tänapäeva Lüganuse valla ja Toila valla territooriumil, ulatudes kohati üle Pada jõe. Lüganuse kihelkonda kuulus enne 15. sajandit ka praegune Viru-Nigula ümbrus.

Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi (linnus) ja Purtse Tarakalda linnamägi. Nendest keskne linnus oli tõenäoliselt Purtse Tarakallas. Ajaloolased on avaldanud arvamust, et ka praeguse Lügansue kihelkonnakiriku asemel võis olla eestlaste muinaslinnus.

Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lyggenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmamainitud 1373. Pärimuse järgi arvatakse kiriku ehitamise ajaks 1240–1260. Juba Taani hindamisraamatus, mis on koostatud 1219–1230, leidub märge, et Lüganuse taludel on oma pastor.

16. sajandi alguspoolel ehitati Johann von Taube poolt Purtse kindluselamu, mida tunti nimede Isenheim või Alt-Isenheim all. Kindluselamu oletatav ehitusaeg on aastatel 1533–1565.

15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja läks Narva lääni koosseisu.

15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire. Koguduste kasvu tõttu ja rahva liikumissuundi arvestades loodi uusi kirikukihelkondi (Rakvere kihelkond, Iisaku kihelkond). Ära anti Padajõe tagune ala koos Viru-Nigula külaga, osa lõunapoolseid alasid Viru–Jaagupi kihelkonnale. Lüganuse kihelkonnaga liideti Maumi kirikukihelkonna idapoolsed mereäärsed alad. Viru-Nigula kirikukihelkond kandis sellel ajal veel Maumi kirikukihelkonna nime.

Kirikukihelkonnana eksisteeris Rakvere kreisi ja Viru kreisi Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti.

Aastatel 1788–1795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing.

Endise Lüganuse kirikukihelkonna alal tegutseb EELK Lüganuse Jaani kogudus, mis hõlmab Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla.

Kihelkonnas kõneldi Alutaguse murde Lüganuse murrakut.

Lüganuse kihelkonna mõisad

• Lüganuse kirikumõis (Pastorat Luggenhusen)
• Aa mõis (Haakhof) – rüütlimõis – rajati 15. sajandi keskel
• Aidu mõis (Aitz) – rüütlimõis – esmateated aastast 1543
• Erra mõis (Erras) – rüütlimõis – esmateated aastast 1547
• Hirmuse mõis (Hirmus) – Pagari mõisa kõrvalmõis – eraldati Püssi mõisast 1699. aastal
• Jabara mõis (Jabbaro) – Püssi mõisa kõrvalmõis
• Maidla mõis – rüütlimõis – (Maidel hiljem Wrangelstein) – rüütlimõis – läänistati 1404. aastal
• Purtse mõis (Alt-Isenhof) – rüütlimõis – Püssi mõisa kõrvalmõis 1731. aastast – esmateated 1421. aastast
• Püssi mõis (Pühs, Neu-Isenhof või Isenhof) – rüütlimõis – esmateated 1541. aastast
• Rääsa mõis (Räsa) – Maidla mõisa kõrvalmõis – eraldati Mäetaguse mõisast 1737. aastal
• Suur-Saka mõis (Sackhof) – rüütlimõis – esmateated aastast 1505
• Soonurme mõis (Sonorm) – Hirmuse mõisa karjamõis
• Suterma mõis (Sutterma) – Aa mõisa karjamõis
• Uueküla mõis (Udenkyll) – Purtse mõisa kõrvalmõis
• Varja mõis (Varjel) – Aa mõisa karjamõis
• Voorepere mõis (Worroper) – Pagari mõisa abimõis – Rajatud 17. sajandil, eraldatud ? mõisast

Lüganuse kihelkonna mõisavallad

Lüganuse kihelkonnas 19. sajandi algul eksisteerinud mõisavallad: Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

• Aa vald (Gemeinde Haakhof)
• Erra mõisavald (Gemeinde Erras)
• Lüganuse pastoraat – liideti 1866 Erra vallaga
• Maidla-Rääsa mõisavald (Gemeinde Wrangelstein (Maydel)-Räsa) – aastast 1866 Maidla vald
• Püssi-Purtse mõisavald (Gemeinde Isenhof-Alt-Isenhof) – aastast 1866 Püssi vald
• Saka vald (Gemeinde Sackhof)

Lüganuse kihelkonna vallad

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1866:

• Erra vald (Erras)
• Püssi vald (Isenhof) – 1939 vallareformiga nimetati Lüganuse vallaks ja liideti Erra, Kalvi ning Maidla vallale kuulunud maid
• Aa vald (Haakhof) – liideti 1891 Püssi vallaga
• Maidla vald (Wrangelstein või Maydel) – liideti 1892 Erra vallaga
• Saka vald (Sackhof) – liideti 1892 Järve vallaga Jõhvi kihelkonna koosseisu

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1917

• Maidla vald – moodustati Erra, Püssi ja Saka valla osadest

Kihelkonnakool

• Lüganuse kihelkonnakool

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 472–475.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 74–75.
• Leida Otsa. Ajalooline traditsioon Lüganuse kihelkonnast 1931. aasta suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.

Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• Maakond: Viru, Kihelkond: Lüganuse, Eesti ala mõisate register