Ava peamenüü

Läti laenud eesti keeles

Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved. Laenamine algas I aastatuhande II poolel[1] balti keeleühtsuse lagunemise ajal ja hoogustus 13. sajandil keelekontaktide tihenemisel[2]. Läti laenud esinevad ennekõike eesti keele murretes, peamiselt lõunaeesti murretes ja saarte murdes (üle 250 sõna), eriti palju aga Lätis asunud Lutsi ja Leivu keelesaartel (u 900)[3]. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust nö perekondlikku iseloomuga suhtlemist, laenatud on joogi- ja toidunimetusi, rõivanimetusi ja muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ja kultuur on väga sarnased, seetõttu erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Mõned läti laenud (29-43) on siiski jõudnud ka eesti kirjakeelde, nt kanep, kauss, kukkel, kuut, mulk (omastavas: mulgi).[1][1][2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 27.
  2. 2,0 2,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  3. Vaba, Lembit (1977). Läti laensõnad eesti keeles. Tallinn : Valgus; ENSV TA, Keele ja kirjanduse instituut.