Rootsi laenud eesti keeles
Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved. Laenud pärinevad peamiselt 16.–17. sajandist, mil Eesti- ja Liivimaa kuulusid Rootsi võimu alla. Laenude vahendajad olid rootsi sõjaväelased, käsitöölised, ametnikud, kaupmehed ja pastorid. Omaette alarühma moodustavad eestirootsi laenud, mis pärinevad 13.–15. sajandist kuni 1944. aastani Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Mõningal määral võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene. Eestirootsi ja soomerootsi laensõnad esinevad peamiselt nende keelealade naabruses kõneldavates eesti keele murrakutes.[1]
Rootsi laenude hulgaks hindab Huno Rätsep 105–148[2], 2012. aasta Eesti etümoloogiasõnaraamat 64–138[1].
Nn riigirootsi laenude näiteid: kroonu, moor, näkk, kann, lant, pagar, ruut.
Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp.
Võimalike soomerootsi laenude näited: padinad, päss, rool, seilama, simman.
Rootsi laenud on võetud peamiselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, mil Eesti- ja Liivimaa[3] olid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu all. Rootsi mõju all on olnud Noarootsi, Vormsi, Osmussaar, Risti rannik, Pakri saared, Naissaar, Põhja-Hiiumaa, Saaremaa[4], Loode-Eesti, Harjumaa lääneosa, Põhja-Pärnumaa, Viru-Nigula, Harju-Madise.[5][6]
Eestis on rootsi laene kõige rohkem uurinud Paul Ariste[7].
Eesti keel on puutunud kokku mitme keelega ja ühtlasi saanud igast keelest mingi osa võõraid elemente. Laensõnad näitavad, millised on olnud suhted rahvuste ja keelte vahel, kas on olnud sõda või rahuaeg. Rohked muinasskandinaavia keeltest saadud kultuurmõisted viitavad pikaajalistele kontaktidele Skandinaavia ja Eesti vahel.[8]
Rootsi keele mõju eesti keelele Eesti eri paigus muuda
Rootsi keele mõju eesti keelele on suur ja see kestab tänini. Rootsi laensõnad on siia siirdunud peamiselt kolmest paigast: Rootsist, Soomest ja Eesti rannikualadelt, kus esineb rootsi murret.[9]
Loode-Eestis on tihedalt kokku puututud riigirootsi keelega, mis on toonud uusi sõnu nii kirja- kui kõnekeelde. Samuti on keel selles piirkonnas kokku puutunud soome-rootsi keelega, mille tõttu ei ole eesti-rootsi murded enam täiesti "puhtad". Eriti just meeste keel on tuntavalt riigi- ja soome-rootsi keele mõju all.
Põhja-Eesti rannamurdes on esindatud valdavalt soome-rootsi laensõnad, mis on tulnud eesti keelde otse soome-rootsi keelest või soome keele vahendusel.
Naissaarel, Tallinna ümbruses ja sellest ida pool leiduvad rootsi laenud kuuluvad samuti soome-rootsi laenude hulka.[10]
Rootsi laentüvesid on eesti keeles eri andmetel 61–140. Enamik laensõnu on murdesõnad ja eesti kirjakeeles tundmatud. Kui aga kõik eesti murdekeeles esinevad rootsi laensõnad kokku arvata, siis on neid umbkaudu 350–400.[9]
Rootsi laensõnade päritolust muuda
Suur osa laensõnadest on pärit kohtadest, kus elavad või elasid koos eestlased ja rootslased. Risti kihelkonnas on elatud niimoodi külg külje kõrval juba aastasadu. 1850. aastal olid rootsi külad Vannika, Praski, Vinse, Suur- ja Väike-Kibru, Alliklepa, Keibu, Muuse, Ugla, Tamse, Leetsi, Engküla. Need külad on tänapäevaks eestistunud või eestistumas ning rootsi keelt seal enam ei kuule.
Risti kihelkonnas on jätnud rootslaste eestistumine suure jälje tänapäeva eesti keelde. Selles piirkonnas on rootsi laensõnu rohkesti, sest eestistumine toimus märkamatult sajandite vältel. Keeled on Risti kihelkonnas sulanud ühtseks tervikuks. Rootsi keel on lähenenud eesti keelele ja vastupidi, eesti keel on lähenenud rootsi keelele. Keelte sulandumisele on kaasa aidanud kauaaegne bilingvism. Sageli kõneldakse keeli segamini või segatakse emba-kumba keelde teise keele sõnu. Risti elanikele tähendab keeleküsimus väga vähe. Räägitakse tavaliselt endale omasemat keelt ning tihti ei märgata, kui mõni sõna võetakse teisest keelest. Mõnikord vahelduvad keeled ka inimpõlvede järgi. Näiteks vanavanemad kõnelevad rootsi keelt, lapsed eesti keelt ning lapselapsed jälle rootsi keelt või vastupidi.
Võrdluseks võib tuua Noarootsi, kus rahvastik oli varem rootsikeelne ning eesti keelega oli kokkupuude väike. Eestistumine toimus seal järsult, ühe või kahe inimpõlve jooksul, sest paari aastakümnega rändas sisse palju eestlasi.[11]
Rootsi laentüved eesti keeles muuda
Rootsi laentüvesid saab jagada kindlateks ja kaheldavateks laentüvedeks.
Kindlad rootsi laentüved muuda
Kindlad rootsi laentüved eesti keeles on halva(ma), iil, kann 'valamistoruga nõu', korp 'kohupiimakattega sai', kortsi(ma), kriim, kroonu, lant, malm, moor, mündrik, näkk 'veehaldjas', pagar, peiar, piip, piisa(ma), plagu, plasku, plika, riim(sool), riiva(tu), rumm, ruut 'nelinurk', rätsep, sekk, soop 'seebi(keedu)-pära', säng, tiidus, tuder, vaar 'vanaisa', vist, ärtu, äss.
Kaheldavad rootsi laentüved muuda
Kaheldavatest rootsi laentüvedest on enamik need, millel on alternatiivne laenuetümoloogia. Nende hulgas võib olla ka varasemaid laene germaani, skandinaavia ja vanarootsi keelest. Kõige rohkem (42) on kaheldavaid laentüvesid, mis võivad olla laenatud alamsaksa, mitte rootsi keelest. Nendeks laentüvedeks on nt just, lahing, munk, lüht, märss, niplis, nupp, pakk 'laeva vööri kõrgem osa', pung 'rahakott', puuk 'kratt', pöök, rakk [null ´]raud raa hoidmiseks masti küljes', ruhv, rünk, taldrik, telling, tikk 'väiksem puupulk', tipp 'väljaulatuv ülaosa, hari', tiss, tokk 'väike lõngaviht', triivi(ma) 'tihtima', trükkal, tull, tääv, vürst, üür.
Mitmekordsed laenud muuda
Mõnel juhul võib olla ka laenatud mitu korda: esmalt ühest ja siis teisest allikast. On ka võimalus, et laenati eri murrakutest. Kaheksa tüve võib olla tulnud alamsaksa, rootsi või saksa keelest, nt ankur 'vaadikujuline nõu', kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu', pootshaak, pootsman, tali 'rippuv tõsteseade', tragi 'otsiankur', tross. Keelelisi kriteeriume kaheldavate laenutüvede eristamiseks pole.
23 tüve võib olla tulnud saksa või rootsi keelest, nt jobi, mamma, kindral, mall 'nurgamõõdik', puht, tanta 'tädi', tubakas, vant.
Kuus tüve võib olla eesti keelde tulnud soome keele kaudu, kusjuures soomlased olid need laenud võtnud rootsi keelest: jaala, korp 'ronk', murjan, norss, topsel, rulla(ma).
Viis tüve on rootsi etümoloogias kaheldavad häälikulistel vm põhjustel, kuid praegustel andmetel on see ainus seletus tüve päritolu kohta: kentsa(kas), klutt, marakratt, pliiats, riisk.[12]
Vanarootsi laenud muuda
Kindlad vanarootsi laentüved muuda
Kindlad laentüved on sõnad agul, kaal 'kaalikas', kaap, kadalipp, kirn, käru, küüt 'edasiviimine, vedamine', lauter 'paadisadam', parkal, piin, pipar, plett 'juuksepalmik', rootsi, siuna(ma).
Teised vanarootsi laentüved on kaheldavad, sest nende puhul pole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ikka vanarootsi laentüvedega või teistest keeltest pärit laenudega. Kaheldavad laentüved on nt härra, tünder, laadik, moon 'toidukraam', nunn, reede.[13]
Otselaenud Rootsist muuda
Kõige suurema väärtusega on sõnad, mis on tulnud Rootsist otse, mitte teiste keelte vahendusel, need on ühtlasi ka ühed vanemad laenud. Näiteks: nöör, piip, ruut, säng, särk, taldrik, kakk, kann, kelk, kepp, kirn, lukk, malm, tikk, tasku, täring. Ka mitmed kaardimänguga seotud oskussõnad on saadud rootslastelt, nagu poti, ruutu ja ärtu. Kuna eestlaste vana usk oli üldiselt skandinaavia mõju all, siis on sealt tulnud nimetusi, mis on üldeestiliselt tuntud: näkk, kratt, tont. Isikuid tähistavad sõnad on näiteks kippar, moor, pagar, piiga, vaar. Suurim mõju on eesti keelele tulnud aga aastasadu eestlastega koos elanud rootslastelt.[14]
Hääldusest muuda
Hiiumaal, Saaremaal, Noarootsis ja Risti rannikul on eesti keele artikulatsioon rootsi keele häälduse omandanud. Puudub õ-häälik, ä on kõrgem nagu rootsi keeles ja kõnes kuuldub laulev toon.[10]
Näiteid rootsi laenude hääldusest muuda
Järgnevalt on esitatud mõni näide sõnadest, mille hääldusest võib määrata nende päritolu.
Stilt – Risti; Alliklepa, meri on stilt meri on vaikne, valge ja peegelsile. Saadud soome-rootsi sõnast stilt 'stilla, lungt', kuid võib arvata, et esines Risti rootsi meremeeste keeles ja on edasi jõudnud Risti rannikul elavate eestlaste sõnavarasse. Sõnast pärineb ka Haljala tilt 'päris vaikne'.
Pakk – Risti; Alliklepa bak, 'puupide purjelaeva ninas, kuhu kinnitatakse soodid tormi ajal'. Sõna alguses on arvatavasti hääldatud b. See asjaolu sunnib arvama, et otsene eesti vaste on Risti rootsi keel.
Föör – 'laeva nina', sarnane Pakri sõnaga før. Laevameeste keelest levima hakanud sõna. Kuna sõnas esineb f algkonsonandina, siis arvatakse see otseseks laenuks kohalikelt rootslastelt.
Hüüsmees – Noarootsi üismees, hüssman 'sulane, kelle naine ja lapsed (palgata) toidu eest peremeest teenivad'. Sõna esimene osis on võetud eesti keelde laensõnana, teine osis tõlkelaenuna. Ainult Noarootsi sõna tuleb arvesse eesti-rootsi laenuna. Vanemas eesti kirjakeeles on sõna hüüs algselt tähendanud 'vara, vili'.
Trasu – trasu; träsu 'vana lapp, vana riie'. Tuntud on ka mujal rootsi ja skandinaavia keelte alal; riigirootsi trasa, vanarootsi trase, norra trasa, trase, taani murd. trase.
Paralleelselt trasuga esineb ka verb trasuma-trasima 'kinni tõmbama, õmblema riiet'.[15]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10
- ↑ "Liivimaa".
- ↑ "Saaremaa".
- ↑ "Rootsi aeg".
- ↑ Paul Ariste (2010). Sõnalaenulõbu. Lk 161, 170.
- ↑ "Paul Ariste".
- ↑ "rootsi keele mõjust eesti keelde".
- ↑ 9,0 9,1 Paul Ariste. "rootsi keele mõjust eesti keelde".
- ↑ 10,0 10,1 Paul Ariste (2010). Sõnalaenulõbu. Lk 170.
- ↑ Paul Ariste (2010). Sõnalaenulõbu. Lk 161-166.
- ↑ Paul Ariste (2010). Sõnalaenulõbu. Lk 161-177.
- ↑ Keel & Kirjandus. Keel & Kirjandus. 4/2013.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Paul Ariste. "rootsi keele mõju eesti keelde".
- ↑ Paul Ariste (2010). Sõnalaenulõbu. Lk 170,176,178.