Ava peamenüü

Soome laenud eesti keeles

Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüved[1].

Muudest laenudest erinevalt on valdav osa soome laene võetud kasutusele teadliku keeleuuenduse protsessi käigus. Mõned laenud on eesti kirjakeelde siiski tulnud ka murrete, peamiselt kirderannikumurde, ja 20. sajandi lõpus Tallinna kõnekeele kaudu. Keeleuuenduse käigus laenatud sõnad kuuluvad peamiselt abstraktsete mõistete valdkonda. Teadlikult kirjakeelde laenatud soome päritolu sõnad on näiteks aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama, mehu, retk, tehas. Murrete kaudu kirjakeelde jõudnud laen on näiteks kaadama, Tallinna kõnekeele kaudu näiteks romu.[2] Kokku on neid laene on eesti keeles Huno Rätsepa järgi 87–96[1], hilisematel Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 196–210[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10 (vaadatud 21.03.2013)
  2. 2,0 2,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.