Kurt Rudolf Schultz
Kurt Rudolf Schultz (16. juuli 1901 Pärnu-Jaagupi – 26. detsember 1979 Heiligenstadt) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1912–1919 Tallinna Toomkoolis ja 1920–1925 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli prooviaastal Pärnu-Jaagupis ja Pärnus. Ordineeriti 11. juunil 1926 Viljandis õpetajaametisse.
Oli aastal 1926–1927 Viljandi Pauluse koguduse abiõpetaja. Teenis aastatel 1927–1939 Muhu, Pöide ja Saaremaa Jaani kogudust, olles 1931–1935 Saaremaa praostkonna abipraost[1].
Põgenes aastal 1939 Saksamaale. Oli 1940–1945 vaimulik Eichstädtis (praegu Dąbie Suur-Poola vojevoodkonnas) ja 1945–1947 Dingelstädtis (Eichsfeldi maakonnas Tüüringi liidumaal). 1947–1949 teenis vaimulikuna Helbras (Eislebeni lähedal Mansfeld-Südharzi maakonnas Saksi-Anhalti liidumaal). 1949–1969 oli õpetaja Heilbad Heiligenstadtis (Eichsfeldi maakonnas Tüüringi liidumaal), olles samaaegselt Eichsfeldi kirikuringkonna superintendent. Emerituuri jäi ta 1. septembril 1969. Heiligenstadtis ta ka suri[2].
Isiklikku muuda
Tema isa Otto Woldemar Ludwig Schultz oli Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja, vanaisa Ernst Wilhelm Woldemar Schultz oli Saarde ja Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ning Eestimaa kindralsuperintendent, teine vanaisa Ferdinand Justius Luther oli Emmaste Immanueli koguduse esimene õpetaja, Käina Martini koguduse õpetaja ja Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, tema onu Ralf Johannes Ferdinand Luther oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse ja Tartu Ülikooli koguduse (saksa pihtkonna) õpetaja. Vend Johannes Reinhold Schultz oli Tallinna Toompea saksa koguduse õpetaja ja Tartu Lutheri erainstituudi dotsent.