Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut
Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut (saksa keeles Luther-Akademie) oli 1930. aastail tegutsenud saksa õppekeelega Eesti erakõrgkool. Aastatel 1931–1933 kandis õppeasutus nime Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Eraakadeemia. Instituudi rektor oli Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse eradotsent Werner Gruehn.
Asutamine muuda
Saksa Usuteadus-filosoofilise Lutheri Akadeemia asutas Akadeemiline Lutheri Selts Tartus. Akadeemia põhikirja kinnitas Haridusministeerium 21. augustil 1931 ning ametlik avamine oli 22. septembril.
Saksakeelse eraakadeemia rajamine tekitas teravaid reaktsioone eestlaste seas. Näiteks asutati samal päeval akadeemia avamisega vastukaaluks sellele Ilmar Tõnissoni ja üksikute eesti kirikutegelaste eestvõttel Akadeemiline Rahvuslik Kirikuühing ja korraldati selle kontsert-avajumalateenistus Tartu Ülikooli kirikus, kus algselt pidi toimuma akadeemia avamisjumalateenistus.[1] Kuna akadeemia asutajad ei olnud kirikut jumalateenistuseks reserveerinud, pidid nad seetõttu akadeemia avamise üle viima Jaani kirikusse.
Gruehni süüasi muuda
8. oktoobril 1931 mõisteti Werner Gruehn Tartu 2. jaoskonnakohtuniku poolt süüdi kahe tööloata välismaalase töölevõtmises ning määrati karistuseks üks kuu aresti, mis 23. detsembril asendati 100-kroonise rahatrahviga. Gruehn vaidlustas mõlemad otsused, väites, et teda oli informeeritud, justkui ei vajavat Eestist palka mitte saavad töötajad tööluba. 5. märtsil 1932 otsustas Tartu-Võru rahukogu apellatsiooni läbi vaadates, et ehkki Gruehni süü on endiselt tõendatud, tuleb kõiki asjaolusid arvesse võttes vähendada rahatrahv 25 kroonile.[2]
Uue nime all registreerimine muuda
1932. aastal muutus eraõppeasutuste seadus ning sellega seoses pidid kõik varem registreeritud erakoolid oma põhikirju muutma ja uuesti registreerima.[3] 1933. aastal muudeti akadeemia põhikirja ning võeti kasutusele instituudi nimi. Uue nime all kinnitati õppeasutuse tegevus 22. septembril 1933.
Eesmärgid muuda
Asutamisel vastu võetud põhikirja järgi oli eraakadeemia eesmärkideks:
- valmistada ette Eesti saksa koguduste jaoks vaimulikke ja õpetajaid,
- valmistada ette vaimulikke kohtade jaoks, kus usuelu hädaohus,
- kanda hoolt vaimulikkude ja usuteaduse kooliõpetajate ettevalmistamise eest evangeeliumi kiriku välisteenistuses, eelkõige Venemaa saksa koguduste jaoks,
- edendada usuteaduse teaduslikku uurimist.[4]
1933. aasta põhikirjas oli neist eesmärkidest alles jäänud esimene ja viimane.[5]
Õppetöö muuda
Instituudil oli usuteaduslik osakond (õppeaeg 4 aastat) ja evangelistlik rahvaülikooli osakond (õppeaeg 2 aastat). Instituut asus Tartus aadressil Magasini 3, Tartu saksa eragümnaasiumi ruumides. Instituudil oli kuni 10 õppejõudu ja 43 üliõpilast (1937. aasta seisuga, neist Eesti kodanikke 24, Saksa kodanikke 18 ja Läti kodanikke 1). Instituudis on muuhulgas õppejõududeks olnud ajaloolane Georg von Rauch ja muusikateadlane Elmar Arro.
Instituudis õpetati järgmisi õppeaineid:
- Vana Testament ja semi keeled
- Uus Testament
- ajalooline usuteadus
- süstemaatiline usuteadus
- praktiline usuteadus
- filosoofia ja pedagoogika
- eesti keel ja kirjandus
- kreeka keel ja kultuur
- ladina keel ja kultuur
- saksa keel ja kirjandus
- vene keel, kirjandus- ja kultuurilugu
- õigeusu kirik ja kirikuslaavi keel
Instituudi lõpetas aastail 1935–1937 neli isikut, neist üks kõrgema (usuteadusliku) osakonna[6].
Viited muuda
- ↑ Akadeemilise noorsoo võimas meeleavaldus, Postimees, 24. september 1931.
- ↑ ERA.4452.1.3396 Tartu usuteadus-filosoofilise Lutheri eraakadeemia rektori V. Gruehn'i süüdistus tööloata välismaalaste teenistusse võtmises.
- ↑ ERA.31.3.200 Eraõppeasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu.
- ↑ Ketola, Nationality Question, lk 220–222, 225.
- ↑ ERA.31.5.580 Tartu usuteadus-filosoofilise Lutheri erainstituudi põhimäärus, l 2.
- ↑ A. Lepp. Lõpetanute arv õppeasutisis 1919–1939. a. Eesti Statistika Kuukiri, mai 1940, nr. 222 (5), lk. 228 ja 233.
Kirjandus muuda
- Mikko Ketola. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Curch, 1918–1939. Helsinki 2000.
Välislingid muuda
- Tartu usuteadus-filosoofilise Lutheri erainstituudi põhimäärus
- Eraõppeasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
- "Akadeemilise noorsoo võimas meeleavalus" Postimees, 24. september 1931
- "Baltisaksa vähemusrahvuse kiriklikust elust Eesti Vabariigis enne II maailmasõda" Eesti Kirik, 29. märts 2006
