Kuramaa asehaldurkond

Kuramaa asehaldurkond (saksa keeles Kurländisches Statthalterschaft, vene keeles Курляндское наместничество, läti keeles Kurzemes vietniecība) oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastal 1796.

Kuramaa asehaldurkond

saksa keeles Kurländisches Statthalterschaft
vene keeles Курляндское наместничество
läti keeles Kurzemes vietniecība

Vapp

Asehalduri residents: Miitavi

Ajalugu muuda

Kuramaa asehaldurkond moodustati 26. jaanuaril 1796, mil keisrinna Katariina II laiendas mujal Venemaa aladel kehtinud asehalduskorralduse ka äsja keisririigiga liidendatud (1795) Kuramaale. Selline korraldus osutus lühiajaliseks, sest sama aasta augustis asehaldurkond kaotati ja selle asemel moodustati Kuramaa kubermang.[1]

Asend muuda

Asehalduskond piirnes põhjas Riia asehaldurkonnaga. Lõunas asusid Vilno asehaldurkonna alad. Kirdesse jäi Polotski asehaldurkond.

 
Kuramaa asehaldurkond 1796. aastal

Haldusjaotus[2] muuda

Kindralkuberner muuda

 
Miitavi loss oli Kuramaa ja Piltene kindralkuberneri Peter Ludwig von der Pahleni residents

Asehaldurkonna kõrgeim võimukandja oli Kuramaa ja Piltene kindralkuberner, kes resideeris Miitavis endises Kuramaa hertsogilossis. Tema abiliseks oli sekretär. Samuti oli tema käsutuses kaks adjutanti.[3]

Asehaldurkonna valitsus muuda

Kuramaa asehaldurkonna valitsuse (Kurländische Statthalterschaftsregierung) pea oli kuberner. Tema abilisteks oli kaks valitsusnõunikku (Regirungsrath). Veel kuulusid valitsuse koosseisu kubermanguprokurör ning kaks kubermanguadvokaati (Governements-Anwalt), kellest üks tegeles kroonu- ja teine kriminaalasjadega.[4]

Kantselei muuda

Valitsuse juures asus kantselei, mis koosnes kolmest osakonnast:[5]

  • Saksa ekspeditsioon. Selle moodustasid sekretär, kubermangusekretär (oli ühtlasi tõlk), poola keele tõlk, protokollija-arhivaar, registraator, kantseleiametnik ja kolm ümberkirjutajat
  • Vene ekspeditsioon. Koosseisu kuulusid sekretär, kubermangusekretär, registraator-arhivaar ja neli kantseleiametnikku
  • Kuramaa vana kubermanguarhiiv. Ametnikeks olid arhiivisekretär ning lossi- ja arhiivivahtmeister.

Mõlema ekspeditsiooni juurde kuulus veel neli valitsusvahtmeistrit.

Kroonupalat muuda

Oluline institutsioon asehaldurkonnas oli kroonupalat (Kameralhof). Selle ülesanne oli hallata riigi tuluallikaid (kroonumaad ja talupojad, metsad, aktsiis, pearaha ja muud maksud, samuti maksualuse elanikkonna arvestus ja hingeloendite läbiviimine) ja varasid.[6] Kroonupalati esimeheks oli Kuramaa viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, tollinõunik, kubermangurentmeister ning esimene ja teine assessor. Selle ametnike hulka kuulusid sekretär, protokollija, registraator-arhivaar, kameriir ja kaks kantseleiametnikku.[7]

Kroonupalati osakonnad:[8]

  • Ökonoomiadirektori ekspeditsioon. Selle koosseisu kuulusid metsanõunik, sekretär, kameriir, seitse ökonoomiakomissari, registraator, kantseleiametnik ja ümberkirjutaja
  • Tolliosakond. Seda juhtis tollinõunik. Ametnikud olid veel sekretär, revident, arvestaja, registraator, kantseleiametnik ja ümberkirjutaja. Tolliosakonnal oli omakorda kolm allosakonda:
    • Liibavi sadamatoll. Seda juhtisid kaks direktorit. Kuna see oli asehaldurkonna peamine sadam, siis oli selle isikkoosseis suur: tollirentmeister, kaks laoinspektorit, kaks kontrolöri, tolliarvestaja, arvestaja, kaks raamatupidajat, templimeister, kaks vankrimeistrit, kaaluülevaataja ja mitmed teised ametnikud
    • Vindavi sadamatoll. Juhatajaks oli direktor. Koosseisu kuulusid laoinspektor, kontrolör, tolliarvestaja, arvestaja, raamatupidaja, templimeister, sadamameister, protokollija, kantseleiametnik ja alamkantseleiametnik
    • Tollipiiriülevaataja. Selle osakonna isikkoosseisu moodustasid sõjaväelased
  • Kubermangurentmeistri ekspeditsioon. Selle juhiks oli kubermangurentmeister ja koosseisulised ametnikud olid kaks raamatupidajat ja kolm kantseleiametnikku
  • Miitavi kreisirentei, mida juhtis kreisirentmeister. Tema abilisteks oli raamatupidaja ja kantseleiametnik. Selle osakonna juurde kuulus ka lossifoogt.

Teised ametnikud muuda

Kubermanguametnike hulka kuulusid veel kubermangureviisor (maamõõtja), kubermangumehaanik ja kubermanguehitusmeister. Kubermangulinnas asus ka Miitavi kreisimaamõõtja. Meditsiini eest hoolitsesid Miitavi kreisiarst (Kreisphysikus), Miitavi kreisihaavaarst ning Miitavi esimene ja teine alamhaavaarst.[9] Kreisides olid ametis kreisimaamõõtja, kreisiarst, kreisihaavaarst ja alamhaavaarst.

Politseikorraldus muuda

Miitavis asus politseiamet, mida juhtis alampolkovniku auastmes Miitavi linnafoogt. Teine ametnik oli pristav. Kaasistujateks oli kaks raehärrat. Veel kuulusid politseiameti ametnike hulka sekretär, protokollija, kirjutaja ja kantseleiametnik. Linna neljas kvartalis olid ametis kvartaliülevaatajad (Quartierausseher). Korda tagas ka linnakompanii, mida juhtis porutšik; talle allus kaks ohvitseri.[10] Kreisides esindas politseivõimu kapteni või majori auastmes linnafoogt, kes oli kõigis linnades. Samuti asusid seal linnakompaniid, mida juhtis porutšik.

Linnad muuda

Asehaldurkonnas oli 11 linna. Miitavi oli kubermangulinn, kaheksa olid kreisilinnad (Kreisstadt). Seitsmes kreisis oli igaühes üks linn, vaid Liibavi ja Vindavi kreisis oli neid kaks. Linnu juhtisid raekolleegiumid, mille koosseis oli linnati erinev. Uue institutsioonina loodi linnapea ametikoht. Linnanõukogu oli Miitavis ja kreisilinnades.

Raekolleegiumi koosseis linnati:

  • Aizpute (Hasenpoth): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, linnasekretär, linnavanem, kaks saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik ja käsitööliste pea[11]
  • Bauska (Bauske): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, linnasekretär, kaks linnavanemat, kaks saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik[12]
  • Grobiņa (Grobin): linnapea, bürgermeister, kaks raehärrat, linnavanem, saadik, kolm käsitööliste esindajat ja linnasekretär[13]
  • Jaunjelgava (Friedrichstadt): linnapea, bürgermeister, kaks raehärrat, linnasekretär, linnavanem, saadik, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik[14]
  • Jēkabpils (Jakobstadt): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, linnasekretär, kaks linnavanemat, kaks saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget[15]
  • Kuldīga (Goldingen): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, sekretär, kaks linnavanemat, neli saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik ja käsitööliste pea[16]
  • Liibavi ehk Liēpaja (Libau): linnapea, kaks bürgermeistrit, kuus raehärrat, linnasekretär, kaks linnavanemat, sekretär, neli saadikut, kuus linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik ja käsitööliste pea[17]
  • Miitavi ehk Jelgava (Mitau): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, linnasekretär, linnavaestekohtu vanem, kaks linnavanemat, neli saadikut, kuus linnanõukogu liiget, suulise kohtu kaks kohtunikku ja neli assessorit ning käsitööliste pea[18]
  • Piltene (Pilten): linnapea, bürgermeister, kaks raehärrat, linnavanem, kaks saadikut, kolm käsitööliste esindajat ja linnasekretär[19]
  • Tukums (Tuckum): linnapea, kaks bürgermeistrit, neli raehärrat, linnasekretär, kaks linnavanemat, neli saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, suulise kohtu kohtunik ja käsitööliste pea[20]
  • Vindavi ehk Ventspils (Windau): linnapea, kaks bürgermeistrit, kuus raehärrat, linnasekretär, kaks linnavanemat, neli saadikut, kolm kaupmeestest linnanõukogu liiget, kolm käsitöölistest linnanõukogu liiget, sekretär, suulise kohtu kohtunik ja käsitööliste pea[21]

Kirikukorraldus muuda

Asehaldurkonna kõrgeim kiriklik institutsioon oli luterlik Kuramaa konsistoorium. Selle eesotsas oli esimene president, kes oli ilmik ja kuulus rüütelkonda. Teine president oli vaimulik ja samaaegselt Kuramaa superintendent. Konsistooriumi kuulusid veel neli vaimulikust assessorit ja sekretär.[22]

Kuramaa asehaldurkonna võimukandjad muuda

Kuramaa ja Piltene kindralkuberner muuda

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1796
  vabahärra Peter Ludwig von der Pahlen (1745−1826) kindralporutšik

Kuramaa kuberner muuda

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1796
  Gustav Matthias Jakob von der Wenge gen. Lambsdorff (1745–1823) kindralmajor

Kuramaa viitsekuberner muuda

Ametiaeg Nimi Auaste
1796
Jossif Jossifovitš Gurko-Romeiko (suri 1811) riiginõunik

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kurzemes vietniecība.
  2. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796.
  3. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 3.
  4. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 4.
  5. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 4-5.
  6. Ajalooarhiivi fondiloend. Kroonupalat.
  7. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 7-8.
  8. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 8-12.
  9. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 18-19.
  10. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 20-21.
  11. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 38-39.
  12. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 26-27.
  13. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 45-46.
  14. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 28-29.
  15. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 30-31.
  16. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 35-36.
  17. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 44-45.
  18. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 22-23.
  19. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 42.
  20. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 33-34.
  21. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 40-42.
  22. Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796, lk 17-18.

Kirjandus muuda

  • Adress-Buch für die Kurlandisches Statthalterschaft. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1796 [1].