Krustpils

Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa. Asub Daugavast põhjas Daugavpils-Riia raudtee ääres. Kuni aastani 1962 oli Krustpils iseseisev linn.

Krustpilsi vapp
Krustpilsi kultuurimaja

Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskus on Riia tänav (Rīgas iela). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.

AjaluguRedigeeri

Krustpilsi mainiti esimest korda aastal 1237, mil Riia piiskop lasi sinna rajada linnuse (saksa keeles Kreuzburg). Piirkond jäi aastani 1511 piiskoplikuks lääniks. Liivi sõja tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud Latgale ning Põhja-Lätiga Rzeczpospolita osa ja kuningas Stefan Batory andis lossi Korffide suguvõsale. Nende kätte jäi Krustpilsi loss kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Poola jagamisel sai aastal 1772 Krustpilsist Venemaa osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula Viciebski kubermangus. Aastal 1784 sai asulast alev. Asula hakkas kasvama peale aastat 1861, mil rajati Daugavpils-Riia raudtee. Vene-Türgi sõda tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt Türgi sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis türklaste kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi Rõbinskisse viiva raudtee rajamine aastal 1904, nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.

Aastaks 1914 oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati luteri ja katoliku kirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille Eesti väed Vabadussõja käigus suvel 1919 hõivasid.

Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks 1920, mil asulast sai linn, oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal 1924 laiendati linna maid piki Rēzeknesse viivat raudteeliini, nii et Zīlāni külas asunud raudteepeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal 1929 liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi raudteejaam (hoone aastast 1954). Aastal 1932 rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal 1999).

Aastal 1941 kasutati Krustpilsi raudteejaama küüditamiseks. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi Siberisse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama 1949. aasta küüditamisel. Aastal 1962 liideti Krustpils Jēkabpilsiga.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri