Korvpalli maailmameistrivõistlused

Korvpalli maailmameistrivõistlused (1950 .aastast 2010. aastani oli nimetus FIBA maailmameistrivõistlused[1]) on kord nelja aasta tagant peetav korvpalliturniir meeste rahvusmeeskondadele.

Naismithi karikas, korvpalli maailmameistrivõistluste võitjakarikas 2023. aastal

Otsus FIBA korvpalli maailmameistrivõistluste läbiviimiseks tehti FIBA ​​maailmakongressi koosolekul 1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis.[2]

Turniiride formaat

muuda

Erinevatel turniiridel on olnud erinev finaalturniiril osalevate võistkondade arv (10–24 meeskonda aastatel 1950. kuni 2014. ja 32 meeskonda 2019. ja 2023. aastal) ning võistlussüsteemis on kasutatud erinevaid formaate.

1950. aastal osales 10 võistkonda alguses väljalangemismängudes, millele järgnes 6 parema osavõtul ringturniir. Aastatel 1954–1974 alustati alagrupiturniiridega, mille järel alagruppide paremad mängisid meistri selgitamiseks finaalgrupis. Ei peetud väljalangemismänge, võistkonnad mängisid eelringile järgnenud lõppfaasis omavahel vaid ühe korra ning selle põhjal selgus lõppjärjestus. 1978. aastal lisandus kuldmedalimäng finaalgrupi kahe parema ja pronksimäng kolmanda ja neljanda koha meeskondade vahel.

1986. aastal laienes turniir korraks 24 võistkonnani, kellest moodustati 4 kuueliikmelist alagruppi. Sellele järgnesid 2 vahegrupi mängud (igast alagrupist kolm) paremate vahel ning seejärel toimusid väljalangemismängud vahegruppide kahe parema osavõtul. Aastatel 1990–2002 mängisid taas 16 võistkonda kahes alagrupietapis. Medaliomanikud selgitati 4 parima vahel väljalangemissüsteemis.

Aastatel 2006–2014 lubati osalema jälle 24 meeskonda, kes jagati 4 alagruppi, igas 6 võistkonda. 16 paremat (4 igast alagrupist) selgitasid meistri seejärel süsteemis "kaotaja langeb välja".

2019. ja 2023. aasta finaalturniiridel osales 32 võistkonda. Moodustati 8 nelja meeskonnaga alagruppi. Selgitati turniirisüsteemis iga alagrupi kaks paremat, kes liitusid teises faasis mõne teise alagrupi kahe paremaga. Nendega mängiti läbi, oma vaheline mäng võeti algfaasist kaasa. Vahegruppide kaks paremat jätkasid mänge meistritiitli saamiseks alates veerandfinaalist esimese kaotuseni (millele järgnesid küll kohamängud).

Maailmameistri karikas

muuda

Alates 1967. aastast on igal turniiril maailmameistriks tulnud meeskond saanud korvpalli leiutaja James Naismithi auks nime saanud Naismithi karika. Karikas oli kavandatud anda võitjale alates esimesest maailmameistrivõistlusest 1950. aastal, kuid see teostus alles 1967. aastal, kui FIBA ​ lõpuks karika tellis. Algset trofeed kasutati aastatel 1967–1994. 1998. aasta FIBA ​​maailmameistrivõistluste jaoks valmistati uuendatud karikas ning esimene trofee asub praegu Hispaanias Pedro Ferrándizi sihtasutuses.[3]

Teine karikas on kujundatud Egiptusest inspireerituna lootosekujulisena, millele on nikerdatud mandrite kaardid ja kontinente sümboliseerivad vääriskivid. Dr. Naismithi nimi on graveeritud kõigile neljale küljele ladina, araabia, hiina ja egiptuse tähtede ning hieroglüüfidega. Trofee on 47 sentimeetrit kõrge ja kaalub üheksa kilogrammi.[4]

Kõige uuemat Naismithi karikat tutvustati 2019. aasta FIBA ​​MM-valikturniiride loosimistseremooniatel, mis toimusid 7. mail 2017. Umbes 60 sentimeetrit kõrge (1998. aasta versioonist 13 cm kõrgem) karikas on peaaegu täielikult valmistatud kullast ja selle põhjas on eelmiste maailmameistrivõistluste meistrite nimed. Karika "rõngale" on graveeritud ka FIBA ​​esialgne nimi (Federation Internationale de Basketball Amateur).

Turniiride medalimängud

muuda
Aasta Linn/riik Finaal Kolmanda koha mäng
Meister Tulemus Teine koht Kolmas koht Tulemus Neljas koht
1950
Detailid
Buenos Aires, Argentina  
Argentina
 
USA
 
Tšiili
 
Brasiilia
1954
Detailid
Rio de Janeiro, Brasiilia  
USA
 
Brasiilia
 
Filipiinid
 
Prantsusmaa
1959
Detailid
Santiago, Tšiili  
Brasiilia
 
USA
 
Tšiili
 
Hiina Vabariik
1963
Detailid
Rio de Janeiro, Brasiilia  
Brasiilia
 
Jugoslaavia
 
Nõukogude Liit
 
USA
1967
Detailid
Montevideo, Uruguay  
Nõukogude Liit
 
Jugoslaavia
 
Brasiilia
 
USA
1970
Detailid
Ljubljana, Jugoslaavia  
Jugoslaavia
 
Brasiilia
 
Nõukogude Liit
 
Itaalia
1974
Detailid
San Juan, Puerto Rico  
Nõukogude Liit
 
Jugoslaavia
 
USA
 
Kuuba
1978
Detailid
Manila, Filipiinid  
Jugoslaavia
82:81  
Nõukogude Liit
 
Brasiilia
86:85  
Itaalia
1982
Detailid
Cali, Colombia  
Nõukogude Liit
95:94  
USA
 
Jugoslaavia
119:117  
Hispaania
1986
Detailid
Madrid, Hispaania  
USA
87:85  
Nõukogude Liit
 
Jugoslaavia
117:91  
Brasiilia
1990
Detailid
Buenos Aires, Argentina  
Jugoslaavia
92:75  
Nõukogude Liit
 
USA
107:105  
Puerto Rico
1994
Detailid
Toronto, Kanada  
USA
137:91  
Venemaa
 
Horvaatia
78:60  
Kreeka
1998
Detailid
Ateena, Kreeka  
Jugoslaavia
64:62  
Venemaa
 
USA
84:61  
Kreeka
2002
Detailid
Indianapolis, USA  
Jugoslaavia
84:77  
Argentina
 
Saksamaa
117:94  
Uus-Meremaa
2006
Detailid
Saitama, Jaapan  
Hispaania
70:47  
Kreeka
 
USA
96:81  
Argentina
2010
Detailid
İstanbul, Türgi  
USA
81:64  
Türgi
 
Leedu
99:88  
Serbia
2014
Detailid
Madrid, Hispaania  
USA
129:92  
Serbia
 
Prantsusmaa
95:93  
Leedu
2019
Detailid
Hiina  
Hispaania
95:75  
Argentina
 
Prantsusmaa
67:59  
Austraalia
2023
Detailid
Filipiinid, Jaapan, Indoneesia  
Saksamaa
83:77  
Serbia
 
Kanada
127:118 (LA)  
USA

Edukamad meeskonnad

muuda
Meeskond Tiitlid Teine koht Kolmas koht Neljas koht
  USA 5 (1954, 1986, 1994, 2010, 2014) 3 (1950, 1959, 1982) 4 (1974, 1990, 1998, 2010) 3 (1963, 1967, 2023)
  Jugoslaavia# 5 (1970, 1978, 1990, 1998, 2002) 3 (1963, 1967, 1974) 2 (1982, 1986)
  Nõukogude Liit# 3 (1967, 1974, 1982) 3 (1978, 1986, 1990) 1 (1963)
  Brasiilia 2 (1959, 1963) 2 (1954, 1970) 1 (1978) 2 (1950, 1986)
  Hispaania 2 (2006, 2019) 1 (1982)
  Argentina 1 (1950) 2 (2002, 2019) 1 (2006)
  Saksamaa 1 (2023) 1 (2002)
  Venemaa 2 (1994, 1998)
  Serbia 2 (2014, 2023) 1 (2010)
  Kreeka 1 (2006) 2 (1994, 1998)
  Türgi 1 (2010)
  Tšiili 2 (1950, 1959)
  Prantsusmaa 2 (2014, 2019) 1 (1954)
  Leedu 1 (2010) 1 (2014)
  Horvaatia 1 (1994)
  Filipiinid 1 (1954)
  Kanada 1 (2023)
  Itaalia 2 (1970, 1978)
  Austraalia 1 (2019)
  Kuuba 1 (1974)
  Uus-Meremaa 1 (2002)
  Puerto Rico 1 (1990)
  Hiina Vabariik 1 (1959)

Edukamad mängijad

muuda

Mängijad, kes on kahekordsed maailmameistrivõistluste kuldmedalivõitjad:

Koht Mängija Riik Alates Kuni Kuld Hõbe Pronks Kokku
1 Krešimir Ćosić   Jugoslaavia 1967 1978 2 2 4
Wlamir Marques   Brasiilia 1954 1970 2 2 4
3 Amaury Pasos   Brasiilia 1954 1967 2 1 1 4
Sergei Belov   NSV Liit 1967 1978 2 1 1 4
5 Carmo de Souza   Brasiilia 1959 1970 2 1 3
6 Vlade Divac   Jugoslaavia
  Serbia ja Montenegro
1986 2002 2 1 3
Jatyr Schall   Brasiilia 1959 1967 2 1 3
Modestas Paulauskas   NSV Liit 1967 1974 2 1 3
Priit Tomson   NSV Liit 1967 1974 2 1 3
10 Dejan Bodiroga   Serbia ja Montenegro 1998 2002 2 2
Stephen Curry   USA 2010 2014 2 2
Predrag Drobnjak   Serbia ja Montenegro 1998 2002 2 2
Rudy Fernández   Hispaania 2006 2019 2 2
Marc Gasol   Hispaania 2006 2019 2 2
Rudy Gay   USA 2010 2014 2 2
Derrick Rose   USA 2010 2014 2 2
Dejan Tomašević   Serbia ja Montenegro 1998 2002 2 2
Waldemar Blatskauskas   Brasiilia 1959 1963 2 2

Mängijad, kes on neljakordsed maailmameistrivõistluste medalivõitjad:

Koht Mängija Riik Alates Kuni Kuld Hõbe Pronks Kokku
1 Krešimir Ćosić   Jugoslaavia 1967 1978 2 2 4
Wlamir Marques   Brasiilia 1954 1970 2 2 4
3 Amaury Pasos   Brasiilia 1954 1967 2 1 1 4
Sergei Belov   NSV Liit 1967 1978 2 1 1 4
5 Alexander Belostenny   NSV Liit 1978 1990 1 3 4
6 Ubiratan "Bira" Pereira Maciel   Brasiilia 1963 1978 1 1 2 4
Dražen Dalipagić   Jugoslaavia 1974 1986 1 1 2 4

Turniiride väärtuslikumad mängijad (MVP), keda nimetatakse alates 1994. aastast:

Muu statistika:

  • Brasiillane Oscar Schmidt on kõigi aegade resultatiivseim mängija, kogudes aastatel 1978–1990 neljal turniiril kokku 906 punkti.
  • Kreeklane Nikos Galis on ühe turniiri lõikes läbi aegade resultatiivseim, visates 1986. aasta ​​maailmameistrivõistluste turniiril keskmiselt 33,7 punkti mängu kohta.
  • Serblane Željko Obradović on ainus, kes võitnud tiitli nii treeneri kui ka mängijana. Ta kuulus 1990. aasta ​​maailmameistritiitli võitnud Jugoslaavia koondisse ja juhendas 1998. aastal ​​maailmameistritiitli võitnud Serbia ja Montenegro koondist.
  • Viiel turniiril on osalenud kolmteist mängijat, neist 7 Brasiiliast.

Viited

muuda
  1. World Cup History. FIBA.basketball. Retrieved 9 August 2023.
  2. FIBA World Championship History. FIBA. 1 January 2007.
  3. Ancient Egypt in basketball. egyptology.blogspot.com. 17 January 2006.
  4. Naismith Trophy Unites Five Continents. FIBA.com. Archived from the original on 26 August 2010.

Välislingid

muuda