Ava peamenüü

Shaquille O'Neal

Ameerika Ühendriikide korvpallur

Shaquille Rashaun O'Neal (6. märts 1972) või lühendatult lihtsalt Shaq on USA endine korvpallur. O'Neal on tulnud 4-kordseks NBA meistriks koos Los Angeles Lakersi ja Miami Heatiga.

Shaquille O`Neal
Shaq free throw.jpg
Sündinud 6. märts 1972
Rahvus ameeriklane
Hüüdnimed Shaq,
Shaq Daddy,
Superman
Positsioon Keskel
Pikkus 2,16 m
Kaal 147 kg
Profikarjäär 19922011
Klubid Orlando Magic (19921996)
Los Angeles Lakers (19962004)
Miami Heat (20042008)
Phoenix Suns (2008-2009)
Cleveland Cavaliers (2009-2010)
Boston Celtics (20102011)
Auhinnad NBA MVP (2000)
4-kordne NBA meister
2-kordne All Star MVP
3-kordne NBA finaalide MVP
1994. aasta FIBA meistrivõistluste MVP
Olympic flag.svg
Kuld 1996 korvpall

Sisukord

Orlando MagicRedigeeri

O'Neal valiti esimese valikuna 1992. aasta draft'ist Orlando Magicu poolt. Esimesel hooajal olid mehe keskmised näitajad mängus 23,4 punkti, 13,9 lauapalli ning nimetati 1993. aasta "NBA aasta uustulnukaks". Samuti võttis O'Neal osa All Starsi mängust, kus viskas 14 punkti. O'Neal tõmbas mängudes Phoenixi ja New Jersey vastu palli pealt pannes korvi koos lauaga alla.

Teine hooaeg läks O'Nealil veel paremini kui esimene. O'Neali keskmiseks näitajaks kujunes 29,4 punkti, millega ta juhtis NBA edetabelit field goal protsentide arvestuses. 1993. aastal registreeriti O'Neali esimene kolmikduubel, kui ta viskas 24 punkti, hankis 28 lauapalli ja blokeeris 15 viset.

Kolmandal hooajal juhtis O'Neal NBA edetabelit. Koos Orlandoga võitis ta 57 mängu, ning hooaja lõpuks jõuti NBA finaalideni välja, kui seal kaotati Houston Rocketsile.

1995-1996 hooajal oli O'Neal vigastatud ja jättis selle tõttu vahele koguni 28 kohtumist. Sellest hoolimata võitis Orlando Magicu 60 mängu ja tuli jälle Atlantic divisjoni võitjaks. Playoffides saadi aga lüüa Chicago Bullsilt. See hooaeg jäi tal Orlandos viimaseks.

Los Angeles LakersRedigeeri

Los Angeles Lakers pakkus O'Nealile 122 miljoni USA dollari suurust seitsme aasta pikkust lepingut.

1996-1997 hooajal jäid O'Nealil samuti mõned mängud Lakersi rivis vahele. Siiski võideti hooajal kokku 61 mängu ja mindi konverentsi finaalidesse, kus aga kaotati mängudega 4:1 Utah Jazzile.

Lakersi põhilisteks lootusteks olid O'Neal ja tõusev noor superstaar Kobe Bryant. Meeskonnal oli väga suur meeste vahetuse ja müümiste aasta. Lakers ei suutnud enamat kaotusest San Antonio Spursi vastu Läänekonverentsi väljalangemismängudes. Samal aastal tuli Spurs oma esimese NBA tiitlivõiduni klubi ajaloos.

1999. aastal palkas Lakersi juhtkond oma meeskonda treenima legendaarse Phil Jacksoni, kes tuli koos Chicago Bullsi ja Michael Jordaniga kuuekordseks NBA meistriks. Tema käe all tuli Lakers meistriks 2000., 2001. ja 2002. aastal. Erilise koostöö moodustasid aga O'Neal ja Bryant. O'Neal nimetati kõigil kolmel korral NBA finaalide kõige väärtuslikumaks mängijaks.

O'Neal on hääletatud ka 2000. aasta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks. 2003. aastal jäädi kokkuvõttes viiendaks NBA-s.

2004. aasta NBA finaalide ajal, kui kaotati Detroit Pistonsile mängudega 4:1, sai O'Neal vihaseks Lakersi presidendi peale ja lahkus klubist. Tema vastu hakati kohe huvi tundma teiste klubide poolt, eriti aga Dallas Mavericksi ja Miami Heati poolt.

Miami HeatRedigeeri

 
O'Neal viskel.

14. juulil 2004 oli ametlikult kindel, et O'Neal hakkab mängima Miami Heatis. Ta vahetas välja Caron Butleri, Lamar Odomi ja Brian Granti. Tema särgi number muutus 34-st 32-ks, sama numbriga mängis ta ka Orlando Magicus. O'Neal lubas oma fännidele, et ta aitab Miamil tulla NBA meistriks. Samuti põhjendas oma valikut Miamiga liituda sellega, et tahab koos mängida noore staari Dwyane Wade'iga. O'Neal oli Miami juht Idakonverentsi finaalides, mängides Detroit Pistonsi vastu, ning kaotas kõige väärtuslikuma mängija tiitli napilt Steve Nashile.

Teises mängus 2005. aastal vigastas O'Neal ennast ja jättis vahele 18 järgmist kohtumist. Paljud süüdistasid Miami peatreenerit Pat Rileyt, et ta andis Shaqile liiga vähe mänguaega. Sellel hooajal olid O'Neali näitajad mängus ka tema karjääri nõrgimad.

11. aprillil 2006 tegi O'Neal oma karjääri teise kolmikduubli, kui mängiti Toronto Raptorsi vastu. Selles mängus viskas ta 15 punkti, võttis 11 lauapalli ja andes 10 resultatiivset söötu. O'Neal lõpetas hooaja NBA liiga liidrina, kui kõige parema field goal protsentide arvestuses.

2006. aastal sai Miami koha NBA finaalides, sest Idakonverentsi finaalides alistati Detroit Pistons. Finaalides alistati Dallas Mavericks ja tuldi NBA meistriks.

2006-2007 hooajal jättis O'Neal vahele üle 30 mängu põlvevigastuse tõttu. Miami noor superstaar Dwayne Wade vigastas oma õlga ja nii jäi meeskond Shaqi õlgadele. Esimese ringi väljalangemismängudes saadi küll jagu Cleveland Cavaliersist, kuid teises ringis tuli vastu võtta kaotus Chicago Bullsi poolt.

Samal hooajal jõudis O'Neal välja oma 25 000 suuruse punktiarveni, olles sellega NBA-s neljateistkümnes.

2007-2008 hooaja algus oli O'Nealile halb, kuna tema näitajad olid oma karjääri halvimad.

Phoenix SunsRedigeeri

 
Shaquille O'Neal Phoenix Sunsis

Ootamatus tehingus vahetas O'Neal välja Shawn Marion'i, kes oli oma karjääri parimates aastates, O'Neal aga juba suhteliselt vana. Phoenix Sunsi president arvas, et O'Neal aitab oma kogemustega Phoenixi meistriks tulla.

Shaq tegi debüüdi Sunsi rivistuses 20. veebruaril 2008, mängides oma eelneva klubi Los Angeles Lakersi vastu. Mängus skooris ta 15 punkti ja noppis 9 lauapalli. Lakers võitis 130-124.

2009. aastal valiti O'Neal taas NBA Tähtede Mängule. O'Neal valiti koos oma vana meeskonnakaaslase Kobe Bryantiga selle mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Cleveland CavaliersRedigeeri

25. juunil 2009 vahetati O'Neal Cleveland Cavaliersi mängijate Ben Wallace, Sascha Pavlovici, 500 000 dollari ja 2010 teise ringi valiku vastu. Kui O'Neal saabus Clevelandi, siis O'Nealil oli öelda: "Mu moto on väga lihtne, võita meistrisõrmus Kuningale." Selle all ta mõtles Cleveland Cavaliersi superstaari LeBron Jamesi. 25. veebruaril 2010 sai O'Neal parema pöidla vigastuse, minnes viskele mängul Boston Celticsi vastu. 1. märtsil O'Neal läks pöidlaoperatsioonile ning naasis platsile 17. aprill esimese väljalangemismängu ajaks Chicago Bullsi vastu.

O'Neal viskas 12,0 punkti ja võttis 6,7 lauda keskmiselt mängus.

Chicago Bulls alistati esimeses ringis 4-1, aga 2–4 kaotuse pidi vastu võtma teises ringis Boston Celticsi vastu.

Boston CelticsRedigeeri

4. augustil 2010 kuulutas Boston Celtics, et nad on palganud O'Neali. Leping tehti kaheks aastaks veteranide miinimumi summaga 2,8 miljonit dollarit. O'Neal otsustas kanda numbrit 36. O'Neal ütles: "Ma ei võistelnud väikeste mängijatega nagu Dwyane Wade või Kobe Bryant, kes viskasid 30 viset igas mängus." Ja ta lisas veel, et: "Ainuke, kellega ma võistlesin, oli Tim Duncan, sest kui Duncan saab viienda meistrisõrmuse, siis ajakirjanikud saavad kirjutada, et Duncan on parim ja ma ei saa sellel lasta juhtuda."

O'Neal puudus paljudest mängudest parema jala vigastuse tõttu, kaasa arvatud põlv, sääremari ja puus.

O'Neal tegi kaasa 37 mängu ja viskas keskmiselt 9,2 punkti ja võttis 4,8 lauda. Playoffides tegi O'Neal kaasa kõigest 12 minutit teises ringi seeria Miami Heati vastu, kus võeti vastu 1–4 kaotus.

1. juunil 2011 teatas O'Neal karjääri lõpetamisest, öeldes: "Me tegime seda. 19 aastat. Ma tahan sind tänada väga palju. Sellepärast ma ütlen sulle esimesena. Ma lõpetan."

Mängija profiilRedigeeri

O'Neal oli tippsportlasena 216 cm pikk ja kaalus 147,4 kg. Nii suure mehe kohta oli ta kiire. Tema suureks eeliseks oli tema võimsus, millega suutis ta mitmetest mängijatest üle hüpata ja palli korvi panna. O'Neal on üks maailma parimaid pealtpanijaid, tema miinusteks olid vabavisked, ühes mängus viskas ta mööda kõik 11 vabaviset, mis tal kasutada oli. O'Neal on registreeritud kui neljas vabavisete saaja. Ta sai visata 9744 vabaviset 971 mängus.

Osatäitmised filmidesRedigeeri

DiskograafiaRedigeeri

  • Shaq Diesel 1993
  • Shaq-Fu: Da Return 1994
  • You Can't Stop the Reign 1996
  • Respect 1998
  • Presents His Superfriends, Vol. 1 2001

VälislingidRedigeeri