Shaquille O'Neal

Ameerika Ühendriikide korvpallur

Shaquille Rashaun O'Neal (sündinud 6. märts 1972), hüüdnimega Shaq, on USA endine korvpallur. O'Neal on tulnud NBA meistriks neli korda, mängides meeskondades Los Angeles Lakers ja Miami Heat.

Shaquille O`Neal
Shaq free throw.jpg
Sündinud 6. märts 1972
Rahvus ameeriklane
Hüüdnimed Shaq,
Shaq Daddy,
Superman
Positsioon Keskel
Pikkus 2,16 m
Kaal 147 kg
Profikarjäär 19922011
Klubid Orlando Magic (1992–1996)
Los Angeles Lakers (1996–2004)
Miami Heat (2004–2008)
Phoenix Suns (2008–2009)
Cleveland Cavaliers (2009–2010)
Boston Celtics (2010–2011)
Auhinnad 2000. aasta NBA MVP
neljakordne NBA meister
kahekordne All Star MVP
kolmekordne NBA finaalide MVP
1994. aasta FIBA meistrivõistluste MVP
Olympic flag.svg
Kuld 1996 korvpall

Orlando MagicRedigeeri

O'Neal oli 1992. aasta draft '​is Orlando Magicu esimene valik. Esimesel hooajal olid tema keskmised näitajad 23,4 punkti ja 13,9 lauapalli ning ta nimetati 1993. aasta NBA aasta uustulnukaks. Samuti võttis O'Neal osa NBA tähtede mängust, kus viskas 14 punkti. O'Neal tõmbas mängudes Phoenixi ja New Jersey vastu palli pealt pannes korvi koos lauaga alla. Teine hooaeg läks O'Nealil veel paremini kui esimene. O'Neali keskmiseks näitajaks kujunes 29,4 punkti, millega ta juhtis NBA edetabelit field goal '​i protsentide arvestuses. O'Neali esimene kolmikduubel registreeriti 1993. aastal, kui ta viskas mängus 24 punkti ja 28 lauapalli ning blokeeris 15 viset.

Kolmandal hooajal juhtis O'Neal NBA edetabelit. Koos Orlandoga võitis ta 57 mängu. Hooaja lõpuks jõudis meeskond ka NBA finaalideni, kuid seal kaotati Houston Rocketsile.

1995/96. hooajal oli O'Neal vigastatud ja jättis seetõttu vahele koguni 28 kohtumist. Sellest hoolimata võitis Orlando Magic 60 mängu ja tuli jälle Atlandi divisjoni võitjaks. Play-off '​ides saadi aga lüüa Chicago Bullsilt. See hooaeg jäi O'Nealile Orlandos viimaseks.

Los Angeles LakersRedigeeri

Los Angeles Lakers pakkus O'Nealile seitsmeaastast 122 miljonit USA dollarit väärt lepingut.

1996/97. hooajal jäid O'Nealil ka Lakersi rivis mõned mängud vahele. Siiski võideti hooajal kokku 61 mängu ja mindi läänekonverentsi finaalidesse, kus aga kaotati 4 : 1 Utah Jazzile.

1998/99 hooajal olid Lakersi tugevamad mängijad O'Neal ja tõusev noor superstaar Kobe Bryant. Meeskond vahetas aasta jooksul välja väga palju mängijaid. Lakers ei suutnud enamat ning kaotas läänekonverentsi väljalangemismängudes San Antonio Spursile. Samal aastal sai Spurs oma esimese NBA tiitlivõidu klubi ajaloos.

1999. aastal palkas Lakersi juhtkond meeskonda treenima legendaarse Phil Jacksoni, kes oli tulnud koos Chicago Bullsi ja Michael Jordaniga kuuekordseks NBA meistriks. Tema käe all tuli Lakers meistriks 2000., 2001. ja 2002. aastal. Eriline koostöö oli O'Nealil ja Bryantil. O'Neal nimetati kõigil kolmel korral ka NBA finaalide kõige väärtuslikumaks mängijaks.

2003. aastal jäädi kokkuvõttes NBA-s viiendaks.

2004. aasta NBA finaalides kaotati Detroit Pistonsile 4 : 1. Samal ajal sai O'Neal Lakersi presidendi peale vihaseks ja lahkus klubist. Teised klubid hakkasid tema vastu kohe huvi tundma, eriti Dallas Mavericks ja Miami Heat.

Miami HeatRedigeeri

 
O'Neal viskel

14. juulil 2004 oli ametlik, et O'Neal hakkab mängima Miami Heatis. Ta vahetas välja Caron Butleri, Lamar Odomi ja Brian Granti. Tema särginumbriks sai 34 asemel 32. Sama numbriga mängis ta ka Orlando Magicus. O'Neal lubas oma fännidele, et aitab Miamil tulla NBA meistriks. Samuti põhjendas ta oma valikut Miamiga liituda sellega, et tahab mängida koos noore staari Dwyane Wade'iga. O'Neal oli Miami juht idakonverentsi finaalides, mängides Detroit Pistonsi vastu. Sel aastal kaotas ta kõige väärtuslikuma mängija tiitli napilt Steve Nashile.

2005. aasta teises mängus vigastas O'Neal ennast ja jättis vahele 18 järgmist kohtumist. Paljud süüdistasid Miami peatreenerit Pat Rileyt, et ta andis Shaqile liiga vähe mänguaega. Sellel hooajal olid O'Neali mängunäitajad seniajani tema karjääri nõrgimad.

11. aprillil 2006 tegi O'Neal oma karjääri teise kolmikduubli, kui mängis Toronto Raptorsi vastu. Selles mängus viskas ta 15 punkti, 11 lauapalli ja 10 tulemuslikku söötu. O'Neal lõpetas hooaja NBA liiga liidrina field goal '​i protsentide arvestuses.

2006. aastal sai Miami koha NBA finaalides, sest idakonverentsi finaalides alistati Detroit Pistonsit. Finaalides alistati Dallas Mavericksi ja tuldi NBA meistriks.

2006/07. hooajal jättis O'Neal põlvevigastuse tõttu vahele üle 30 mängu. Miami noor superstaar Dwayne Wade vigastas oma õlga ja nii jäi meeskond Shaqi õlgadele. Esimese ringi väljalangemismängudes saadi küll jagu Cleveland Cavaliersist, kuid teises ringis tuli vastu võtta kaotus Chicago Bullsilt.

Samal hooajal jõudis O'Neali punktiarve 25 000ni. Ta oli neljateistkümnes NBA mängija, kes selle saavutas.

2007/08 hooaja algus oli O'Nealile halb, kuna tema näitajad olid karjääri halvimad.

Phoenix SunsRedigeeri

 
Shaquille O'Neal Phoenix Sunsis

Ootamatu tehingu tulemusena vahetas O'Neal välja Shawn Marioni, kes oli oma karjääri parimates aastates, O'Neal aga juba suhteliselt vana. Phoenix Sunsi president arvas, et O'Neal aitab oma kogemusega Phoenixil meistriks tulla.

Shaq tegi debüüdi Sunsi rivistuses 20. veebruaril 2008. a, mängides oma eelneva klubi Los Angeles Lakersi vastu. Mängus viskas ta 15 punkti ja 9 lauapalli. Lakers võitis 130–124.

2009. aastal mängis O'Neal taas NBA tähtede mängus, kus ta valiti koos oma vana meeskonnakaaslase Kobe Bryantiga mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Cleveland CavaliersRedigeeri

25. juunil 2009 vahetati O'Neal Cleveland Cavaliersi mängijate Ben Wallace'i, Sascha Pavlovici, 500 000 dollari ja 2010. aastal teise ringi valiku vastu. Kui O'Neal saabus Clevelandi, siis ütles ta: "Mu moto on väga lihtne: võita meistrisõrmus Kuningale." Kuninga all pidas ta silmas Cleveland Cavaliersi superstaari LeBron Jamesi. 25. veebruaril 2010 vigastas O'Neal mängus Boston Celticsi vastu viskel paremat pöialt. 1. märtsil läks O'Neal pöidlaoperatsioonile. Platsile naasis ta 17. aprillil esimeses väljalangemismängus Chicago Bullsi vastu. O'Neal viskas mängus keskmiselt 12,0 punkti ja 6,7 lauapalli. Chicago Bulls alistati esimeses ringis 4–1, teises ringis Boston Celticsi vastu kaotati aga 2–4.

Boston CelticsRedigeeri

4. augustil 2010 teatas Boston Celtics, et nad on palganud O'Neali. Leping tehti kaheks aastaks veteranide miinimumtasu ehk 2,8 miljoni dollariga. O'Neal otsustas kanda numbrit 36. Ta ütles: "Ma ei võistelnud väikeste mängijatega nagu Dwyane Wade või Kobe Bryant, kes viskasid 30 viset igas mängus. Ainuke, kellega ma võistlesin, oli Tim Duncan, sest kui Duncan saab viienda meistrisõrmuse, siis ajakirjanikud saavad kirjutada, et Duncan on parim ja ma ei saa sellel juhtuda lasta."

O'Neal puudus paljudest mängudest parema jala (põlve, puusa ja sääremarja) vigastuste tõttu.

O'Neal mängis 37 mängus ja viskas keskmiselt 9,2 punkti ja 4,8 lauda. Play-off '​ides tegi O'Neal kaasa kõigest 12 minutit teises ringis Miami Heati vastu, mäng kaotati 1–4.

1. juunil 2011 teatas O'Neal karjääri lõpetamisest, öeldes: "Me saime hakkama. 19 aastat. Ma tahan sind väga palju tänada. Sellepärast ütlen ma sulle esimesena. Ma lõpetan."

Mängija profiilRedigeeri

O'Neal oli tippsportlasena 216 cm pikk ja kaalus 147,4 kg. Nii suure mehe kohta oli ta kiire. Tema suur eelis oli võimsus, millega suutis mitmest mängijast üle hüpata ja palli korvi panna. O'Neal on üks maailma parimaid pealtpanijaid. Tema miinus oli aga vabavisked, ühes mängus viskas ta mööda kõik 11 vabaviset. O'Neal on registreeritud kui neljas vabavisete saaja. Ta viskas 971 mängus 9744 vabaviset.

Osatäitmised filmidesRedigeeri

O'Neal on mänginud filmides:

DiskograafiaRedigeeri

  • "Shaq Diesel" (1993)
  • "Shaq-Fu: Da Return" (1994)
  • "You Can't Stop the Reign" (1996)
  • "Respect" (1998)
  • "Presents His Superfriends, Vol. 1" (2001)

VälislingidRedigeeri