Veis
![]() |
See artikkel räägib koduveisest; veise perekonna kohta vaata artiklit Veis (perekond), Venemaa jõe kohta artiklit Veisi jõgi. |
Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Veis | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiotactyla |
Sugukond |
Veislased Bovidae |
Perekond |
Veis Bos |
Liik |
Veis |
Binaarne nimetus | |
Bos taurus Linnaeus, 1758 |
Kodustamine Redigeeri
Veis kodustati umbes 5000 aastat eKr nii Euroopas kui ka Ees- ja Kesk-Aasias. Eesti alale on veis toodud Lõuna-Euroopast.
Redigeeri
Isast veist kutsutakse pulliks, kohilooma – suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud veist – härjaks ja emast veist lehmaks. Sündinud veist kutsutakse vasikaks, noorveist mullikaks, õhvaks, värsiks, (tiine) mullika kohta ütleb rahvasuu õhvik. Kasvueas noorloom on kasvik.
Rasedusest veiste kontekstis ei räägita, küll aga tiinusest. Mittetiinestuv lehm on aher lehm.
Bioloogia Redigeeri
Koduveis saab suguküpseks umbes ühe aasta vanuselt. Lehm sünnitab (poegib) harilikult ühe, harvemini 2 või rohkem vasikat.
Tavaliselt on veise piimatoodang kõige suurem pärast kolmandat või neljandat tiinust[viide?].
Töönduslik tähtsus Redigeeri
Veiselt saadakse piima ja liha (veiseliha ehk loomaliha); nahka, sarvi, karvu ja konte kasutavad kerge- ja keemiatööstus.
Vaata ka Redigeeri
Välislingid Redigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Härg |