Veis
See artikkel räägib koduveisest; veise perekonna kohta vaata artiklit Veis (perekond), Venemaa jõe kohta artiklit Veisi jõgi. |
Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Veis | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiotactyla |
Sugukond |
Veislased Bovidae |
Perekond |
Veis Bos |
Liik |
Veis |
Binaarne nimetus | |
Bos taurus Linnaeus, 1758 |
Kodustamine
muudaVeis kodustati umbes 5000 aastat eKr nii Euroopas kui ka Ees- ja Kesk-Aasias. Eesti alale on veis toodud Lõuna-Euroopast.
Emakeelne sõnavara
muudaIsast veist kutsutakse pulliks, kohilooma – suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud veist – härjaks ja emast veist lehmaks. Sündinud veist kutsutakse vasikaks, noorveist mullikaks, õhvaks, värsiks, (tiine) mullika kohta ütleb rahvasuu õhvik. Kasvueas noorloom on kasvik.
Rasedusest veiste kontekstis ei räägita, küll aga tiinusest. Mittetiinestuv lehm on aher lehm.
Bioloogia
muudaKoduveis saab suguküpseks umbes ühe aasta vanuselt. Lehm sünnitab (poegib) harilikult ühe, harvemini 2 või rohkem vasikat.
Tavaliselt on veise piimatoodang kõige suurem pärast kolmandat või neljandat tiinust[viide?].
Töönduslik tähtsus
muudaVeiselt saadakse piima ja liha (veiseliha ehk loomaliha); nahka, sarvi, karvu ja konte kasutavad kerge- ja keemiatööstus.
Veis on kõige suurema kliimajalajäljega metaanigaasi tekitamise tõttu.[1]
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Härg |
- ↑ "Lihal ja lihal on tohutu vahe! Vajalikud nõuanded, kuidas poeleti ääres targemaid valikuid teha". Naistekas. Vaadatud 6. mail 2024.