Šoti mägiveis

Šoti mägiveis (inglise keeles highland cattle, ladina keeles Bos taurus) on veislaste (Bovidae) sugukonda kuuluv loomaliik. Šoti mägiveis on vanim registreeritud maatõugu veis, kes on võetud ka tõuraamatusse.

Šoti mägiveised
Isane mägiveis

Levila

muuda

Šoti mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid inglise keeles highland cattle ('kõrgmaa veised')[1]. Nad elutsevad mägistel ja niisketel rohumaadel ning on hästi kohanenud raskemates keskkonnatingimustes, mis valitsevad karmil Šoti mägismaal. Neid karjatatakse ka järskudel nõlvadel, mistõttu nad on omandanud välimuse, mis aitab neil rasketes tingimustes ellu jääda. Šoti mägiveiseid karjatatakse üle kogu Briti saarte, mitmesugustel maastikutüüpidel: mäenõlvadel, soistel aladel ja tuulistel saartel. Hoolimata sellest, et mägiveised on kasvanud põhjapoolsetes piirkondades, kohanevad nad hästi ka lõunas. Soojas kliimas on mägiveiste karvastik hõredam. Neid peetakse edukalt ka USA-s, Austraalias, Uus-Meremaal, Skandinaavias ja Eestis.

Ajalugu

muuda

Mägiveised on vana ja tuntud tõug. Neid on karjatatud karmil Šotimaa maastikul alates kuuendast sajandist. Ei ole teada, kas nad on algselt pärit Šotimaalt või tõid viikingid nad Skandinaaviast Suurbritanniasse.

Mägiveistest on säilinud andmed alates 18. sajandist ja sugupuid arvestatakse alates 1885. aasta tõuraamatust.

Välimus

muuda
 
Šoti mägiveis mäletsemas Moostes. 2016. aasta juuni.

Veised on kasvult väikesed. Kõrgus on isastel 122 cm ja emastel 107 cm. Nende kahekihiline karvastik toimib loodusliku isolaatorina ja kaitseb neid pakase, tugevate vihmasadude ja tugeva tuule eest. Pealiskarv on pikk ja tokerjas, see koosneb pikkadest, jämedatest kiududest, samas kui sisemine karv on pehme, tihe ja lühike nagu vill. Mägiveistel on suured ja kaardus ripsmed.

Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka triibulisi[2] ja musti. Tõu omapära on pikad sarved. Tavaliselt kasvavad mägiveise sarved väljapoole ja on kõverdunud üle tema pea, kõrvaotsad on püsti. Pulli sarved on tavaliselt kõverdunud ettepoole ja emastel on sarved harali. Sarvetipud ei tõuse neil väga kõrgele. Vasikad sünnivad sarvemüksudega, mis on väikesed nagu sõrmeotsad. Üheaastasel mullikal on umbes 12-18 cm pikkused sarved. Vanema lehma sarved võivad olla 0,9-1,2 meetrit pikad. Sarvede abil saab määrata vasika vanust. Täiskasvanud loomade kehamass: lehmad kuni 550 kg, pullid kuni 910 kg.

 
Emased mägiveised

Kohanemisvõime

muuda

Šoti mägiveised on head mägironijad, vastupidavad ja jõulised.

Mägiveised koguvad rasvakihti, et hoida sooja, liigne rasv salvestatakse nahaalusesse kihti ja see kaitseb neid kõva külma eest. Šoti mägiveised ei pea sellist rasva kaitseks koguma.

On märgatud, et šoti mägiveiste söödavajadus ei suurene, kui temperatuur langeb kuni -27,8 kraadini. Teiste veiste söödatarbimine suureneb juba 0 kraadi juures. Seetõttu on mägiveise liha lahjem kui muu veiseliha. Soojapidava karvkatte tõttu on šoti mägiveiseid ökonoomne pidada.

Toitumine

muuda

Mägiveised on sööda suhtes vähenõudlikud ja lepivad ka kidura rohu ja puulehtedega.

Sigimine

muuda
 
Vasikas

Lehmade emaomadused on suurepärased. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on ta teiste mägiveistega võrreldes pikaealisem. Lehmad saavutavad suguküpsuse kolmeaastaselt. Vasikad on suhteliselt väikesed. Nad kaaluvad 24-40 kilo. Mägiveised on väga viljakad. Nad ei vaja poegimisel abi. Mägiveised on suutelised poegima veel 19-aastaselt.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2018. Vaadatud 14. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2018. Vaadatud 14. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda