Veise ternespiim

Ternespiim ehk kolostrum on esmane piim, mida lehm lüpsab pärast poegimist ja mille koostis erineb oluliselt tavapiima omast.

Kirjeldus

Ternespiim

Veiste ternespiim on tavaliselt helekollast värvi ja petipiima meenutava maitse ja lõhnaga. Ternespiima toodab emane veis 24–36 tunni jooksul pärast poegimist. Selle tarbimisel omandavad vastsündinud vasikad passiivse immuunsuse nakkustekitajate vastu. Vasikad suudavad antikehi vastu võtta ainult esimeste elutundide jooksul.

Ternespiima saab vasikas otse emalt imemisel, kuid vajadusel tuleb inimestel sekkuda ja vasikale ise ternespiima joota. Vasika tervise ja ellujäämise huvides peaks ta tarbima kvaliteetset ternespiima võimalikult varakult ja piisaval hulgal.

Koostis

Lehma ternespiim on toimelt sarnane inimese ternespiimale, kuid valkude sisaldus on veise ternespiimas umbes 12 ja IgG sisaldus umbes 10 korda suurem. Ternespiimas on laktoosi umbes poole vähem kui normaalpiimas, kuid suurema valgusisalduse tõttu ületab selle kuivainesisaldus peaaegu kaks korda normaalpiima oma. Ternespiimas  on väga kõrge bioaktiivsete ühendite, eriti immuunglobuliinide ja kasvufaktorite sisaldus. Ternespiim sisaldab väga palju albumiine ja globumiine, vitamiine (B₂-, B₃- ja A-vitamiin), mineraale ja võib sisaldada erütrotsüüte, mis teevad selle värvi punakaks. Immunoglobuliine ja kaseiine leidub rohkem kui tavapiimas. Tänu sellele on ternespiima üldine valgusisaldus suurem kui tavapiimas, ligikaudu 15%.

Suhkrusisaldus

Ternespiimas on umbes 2,5% suhkruid, mis on laktoos, oligosahhariidid (neutraalsed ja happelised), glükolipiidid, glükoproteiinid ja nukleotiidsuhkrud.

Rasvasisaldus

Rasva on ternespiimas 7%. Rasvhapetest 65–75% on küllastunud, 4–5% polüküllastumata ja 24-28% monoküllastumata (valdavalt palmitiin- ja oleiinhape).

Hormoonid

Ternespiim sisaldab ka hormoone, mis on näiteks kasvuhormoon, prolaktiin, somatostatiin, türoksiin jne.