Ava peamenüü

Kihnu Püha Nikolai kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Kihnu saarel Linakülas.

Kihnu Püha Nikolai kirik
Kihnu church.JPG
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Lemsi küla
Kihnu
Pärnu maakond
Ehituse lõpp 1786
Koordinaadid 58° 7′ 59,3″ N, 23° 59′ 0″ E

Sisukord

Koguduse ajaloostRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kihnu Püha Nikolai kogudus

1. märtsil 1848 asutati saarel õigeusu kogudus, kuhu kuulus aasta lõpuks 266 meest ja 322 naist. Kõigist Eesti kihelkondadest olid Kihnu elanikud üksmeelselt usku vahetamas. 1848. aastaks oli Kihnus õigeusklikke 89,5% saare elanikkonnast. Järgnevatel aastakümnetel kuulusid peaaegu kõik kihnlased sünnijärgselt õigeusu kirikusse. Riia ja Miitavi piiskop Filaret (Gumilevski) pühitses luterliku kirikuhoone kohalike õigeusklike teenistuste pidamiseks. Alates 19. novembrist 1858 toimetati jumalateenistusi Kihnu mõisa peahoones. Kihnu Püha Nikolai koguduses oli 1890. aastal 928, 1916. aastal 1227 ja 1935. aastal 1204 liiget. Ilmselt on koguduseliikmetena arvestatud ka Kihnus sündinud ja mandrile või mujale siirdunud kihnlasi. Nõukogude ajal oli kogudusel oma preester aastatel 19441962 ja 19661972.

Kiriku ajaloostRedigeeri

Kihnu põhjatipu kõrgemal liivasel kaldal olnud kabel, mis pärimuse kohaselt hävis Põhjasõja ajal toimunud tulekahjus.[1] Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik. Rootsi ajal jõudis saarele luterlik kirikureform. Saare keskele ning üsna praeguse kiriku lähedale ehitati uus kabel, mis 1624. aastal sai Tõstamaa abikirikuks.

Kihnu uus kivikirik valmis 1786. aastal.

Ümberehitatuna õigeusu kirikuksRedigeeri

Kihnu luteri kiriku ümberehitamine õigeusule sobivaks hooneks toimus aastatel 18571862. Hoonet laiendati, kellatornile lisati väike sibulkuppel ja muudeti interjööri. Ümberehitatud kiriku pühitsesid Riia ja Miitavi ülempiiskop Platon I ja ülempreester Aleksander Poletajev 12. märtsil 1862 püha Nikolai auks.

See on üks vähestest õigeusu kirikutest Eestis, mis ehitati algselt luterlikuks sakraalhooneks. Kiriku ehitusstiil on historitsistlik ning olemus lihtne, kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. kiriku pikkus 23 m ja laius 11 m. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on kaetud telkkiivriga. Torni kõrgus on 40 m.

Uuendamistöid teostati kirikus juba 1893. aastal. Kirikut ümbritsev paeplaatidega kaetud maakividest aed koos selles paikneva värvilistest tellistest väravaga ehitati 20. sajandi algul. Kellatorni uuendati EAÕK algatusel 2012. aastal, kui paigaldati vaskplekist katusekate ja kullati tipurist. 2013. aastal restaureeriti värav ja aknad. 2014. aastal kaeti pikihoone katussamuti vaskplekiga, paigaldati ka uus sadeveesüsteem ja piksekaitse.

Õigeusu koolidRedigeeri

Usuvahetusliikumise algjärgus 25. aprillil 1845 andis Venemaa keiser välja korralduse (ukaasi), mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Kihnu rajati õigeusu kihelkonnakool 1849. aastal ja abikool 1878. aastal. Need töötasid sel kujul 1919. aastani.

Kihnu kirikuõpetajadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. August Kaljukosk. "Õigeusukogudustes teeninud vaimulikkude nimekiri". Tallinn, 1975. Käsikiri Eesti Rahvusarhiivis

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri