Ava peamenüü

SA Kihnu Kultuuriruum on 2003. aastal loodud sihtasutus, mille eesmärk on Kihnu kultuuri ja traditsioonide jätkusuutlikkus.[1]

Mis on Kihnu kultuuriruum?Redigeeri

Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond.

Tänapäevane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui ka rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu. /väljavõte riiklikust taotlusest/

UNESCO nimekiriRedigeeri

Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanded:

EesmärkRedigeeri

SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Olulisim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel.

PõhitegevusedRedigeeri

Juhatus ja nõukoguRedigeeri

Aastast 2004 juhib SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust Mare Mätas. Sihtasutuse nõukogu esimees on Eha Ristimets. Nõukogu liikmed on:

Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees Rein Kupri ning juhatuse liikmed Õie Vesik, Annely Akkermann, Johannes Leas ja Mark Soosaar.

Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003 Joel Sang, Helga Michelson, Rosalie Karjam, Katrin Kumpan, Aet Maatee, Anu Raud, Ingrid Rüütel ja Külli Sepp.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri