Ava peamenüü
Muuda  

Kirjanduse portaal

Kirjandus ehk literatuur (ladina littera 'kiri') on kõige üldisemas tähenduses kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt.

Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme nagu ilukirjandus, teaduskirjandus jt, mis jagunevad omakorda veel väiksemateks struktuuriüksusteks nagu arenguromaanid, ulmekirjandus, lastekirjandus, eeposed, kroonikad, novellid, näidendid jne.

See siin on Kirjanduse portaal, mis tutvustab erinevaid kirjanduse teemasid, žanre, kirjanikke ja nende teoseid, mille kohta leidub või peaks leiduma eestikeelses Vikipeedias artikleid. Vaata, tutvu, täienda.

muuda  

Hea artikkel

Albert Kivikas 1930. aastatel

Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.

Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus – veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all.

Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Loe edasi ...Arhiiv

muuda  

Kirjandusvool

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist.

Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas.

Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche, Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Søren Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Eksistentsialistid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit jpt.

muuda  

Kirjandusteos

"Meister ja Margarita" on Mihhail Bulgakovi romaan. Teost on peetud 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsamaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks.

Bulgakov alustas teose kirjutamist aastal 1928. 12 aasta jooksul valmis neli käsikirjavarianti. Töö käigus sai talle selgeks, et ühiskonnakriitilise sisu tõttu ei avaldata teost Nõukogude Liidus. Kuna autor ei olnud nõus teoses kärpeid tegema, suri ta 1940. aastal teadmisega, et tema teost ei avaldata mitte kunagi. Töö käsikirja kallal lõpetas tema naine.

Teose tsenseeritud versioon avaldati 1967. aastal ajakirjas Moskva. Ilmumata jäi ligikaudu 12% käsikirjast ning ilmunus esines muudatusi. Esimene kõikidel käsikirjadel põhinev trükk ilmus Venemaal 1989. aastal, 49 aastat pärast Bulgakovi surma. Loe edasi ...