Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada [1] asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal. Matkarada on 36 km pikk, kulgeb ringikujuliselt ning kindel lõpp- ja alguspunkt puuduvad. Rada on võimalik läbida mõlemas suunas, aga vastupäeva liikudes on võimalik rada kergemalt läbida. Matkarada läbib Veski, Mäekonnu, Õdri, Rebasemõisa ja Plaagi lõkkekoha ning Suuremäe telkimisala.
Taimestik ja loomad muuda
Karula rahvuspargis on leitud 431 liiki soontaimi, 38 liiki puu- ja põõsarinde, 393 liiki rohu- ja puhmarinde ja 140 liiki sammalt. Suurt enamust nendest taimedest võib kohata matkaraja vahetus läheduses.
Matkarajale jäävas ahijärves [2] leidub latikat, ahvenat, koha ja haugi. On ka särga, kiiska, roosärgi, kokre, linaskit, lutsu, hinku ja angerjat. Veelindudest on järvele iseloomulikud tuttpütt ja jõgitiir, esinevad ka sinikael-part ja kõrkja-roolind.
Kohalikes metsades elavad [3]roomajatest rästik, vaskuss ja arusisalik. kokku on 42 liiki imetajaid, kellest tuntuimad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves, väikeimetajatest on tavalisimad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav.
Pinnamood muuda
Karula pinnamood on tekkinud mandrijää sulamise tagajärjel. Mandriliustiku sulades jäid Karula põhjaossa valdavalt ümara põhiplaaniga mõhnad − kuplid, mis on kaetud põldude, rohumaa või metsaga. Mõhnade vahel on väikesed niisked niidud, metsatukad, soolapid või järvesilmad. Kuplistik on rahvuspargi tihedamalt asustatud ala. Rahvuspargi lõunaosas laiuvad soised ja metsased oosmõhnastikud, mis on väga hõreda inimasustusega.
Tähistused muuda
Rada on tähistatud puudel valge-kollane-valge-värvimärkidega, postidel olevate matkaja märkidega ja suuremate teede ääres olevate suunaviidetega.
Vaatamisväärsused muuda
Ahijärv muuda
Ähijärv on 77,3 m üle merepinna. Ähijärv on suur, 176,2 ha, kuid üsnagi madal: suurim sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m.
Lõo kirikuase ehk vana matmiskoht muuda
Arvatavasti on tegu rauaaja matmispaigaga. Keskajal võis seal olla ka väike kabelitaoline kirik.
Kaika kirik ja kalmistu muuda
Kalmistu [4] on õigeusukoguduse matmispaik ühes väärtuslike hauatähistega. Kalmistul on säilinud suur osa hauatähiseid 20. sajandist. Kalmistul asub puidust õigeusukiriku vare ning on asutatud tõenäoliselt samal ajal kui Kaika Püha Kolmainu õigeusu kogudus 1896. aastal.
Kaika kirikut [5] hakati ehitama aastal 1896, valmis sai see aastal 1900. Kirik oli puidust, ristikujulise põhiplaaniga, kahe kupliga, rajatud kivist vundamendile. Kiriku kapitaalremont teostati aastatel 1925–1926. Nõukogude võimu perioodil kirik lagunes, kuigi seda veel kasutati.
Muistne matusepaik muuda
Mähkli metsas asub muistne matusepaik ja I aastatuhandest eKr pärinev muinaseluase. Tolleaegsete kommete kohaselt surnud põletati ning järelejäänud luukillud puistati koos esemetega kalmemüüride vahele.
Rebäse karjamõisa rehi, peksukivi muuda
On säilinud võimas maakividest rehi [6] , mille müürist ulatub välja suur pingikujuline peksukivi. Siin kehtinud Eestis üldiselt haruldane tasuline ihunuhtlus: pekstav olevat pidanud lööjale iga hoobi eest 5 kopikat maksma.
Rebäse linnamägi muuda
Rebäse linnamägi[7] on järskude nõlvadega ovaalse kujuga mägi, kus asus kohalikuks võimukeskuseks rajatud linnus. Muistsed Karula inimesed elasid sellel mäel juba enne meie ajaarvamist. Viikingiajal (800–1050 p.Kr) on mägi olnud nähtavasti koprakaubitsejatega seotud, nimelt oli sellel ajal tulus kobraste küttimine ja nahkade edasimüümine araabia maadesse. Muistse vabadusvõitluse ajal (1208–1227) on sakslased seda linnust piiranud ja arvatavasti ka hävitanud.
Karkküla kalme muuda
Puudesalu all on peidus ovaalne sammaldunud kivikuhelik, Rooma rauaaja (50–450 pKr) matmiskoht, kivikirstkalme.
Karkküla talu rehi muuda
Karkküla talu rehi on Karulale tüüpiline lahusrehi, mida kasutati teravilja kuivatamiseks ja lina töötlemiseks.
Kivi metsavahikoha taluhooned muuda
19. sajandi keskel ehitatud Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu oli Karula kihelkonna üks suuremaid. Elumaja ja saun on hävinud, säilinud on ait ja laut. Talu läheduses voolaval Hargla ojal oli kunagi veski.
Lauksilla roomakeste (metsatööliste) maja muuda
Lauksilla roomakeste maja on kahele perele mõeldud palkmaja keset metsi pisikesel lagendikul. Maa on väga liivane ja põllupidamiseks praktiliselt kõlbmatu, seetõttu oli metsatöö peamiseks elatusallikaks.
Lossimägi muuda
Lossimäele on nime andnud mäel asunud Vana-Antsla paruni jahiloss. Vana-Antsla mõis oli ümbruskonna suurimaid, jahiloss asus mõisa piirimail keset põlismetsi. Loss hävis 1921. aastal tulekahjus. Kahekorruselise rõdudega hoone asukohta tähistavad praegu suured elupuud, lehised, ahjuvaremed ja maakivikelder.
Saera küla, Vabadussõja lahingupaik ja mälestuskivi muuda
Saera külas, praeguse rahvuspargi piiril, toimus eestlaste jaoks edukalt lõppenud Vabadussõja lahing Eesti soomusrongi nr 3 ja Läti punaste küttide vahel. 2015. aastal paigaldati lahingupaika mälestuskivi.
Viited muuda
- ↑ https://web.archive.org/web/20200406211029/https://www.kaitsealad.ee/est/kulastusvoimalused-0 Kaitsealad.ee (6.04.2020)
- ↑ https://www.kalapeedia.ee/ahijarv-ahijarv.html Kalapeedia.ee (6.04.2020)
- ↑ https://www.bioneer.ee/karula-rahvuspark-asub-maalilise-l%C3%B5una-eesti-kuplite-vahel Bioneer.ee (6.04.2020)
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5695 (6.04.2020)
- ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/Kaika_P%C3%BCha_Kolmainu_kirik (6.04.2020)
- ↑ https://www.geocaching.com/geocache/GC1DW81_peksukivi?guid=8dfe2bf9-73b1-45dd-8c7a-6e8ec7694e5d (6.04.2020)
- ↑ https://web.archive.org/web/20200406211029/https://www.kaitsealad.ee/est/rebase-linnamagi-ja-asulakoht Kaitsealad.ee (6.04.2020)