Tuttpütt
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
| Tuttpütt | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pütilised Podicipediformes |
| Sugukond |
Pütlased Podicipedidae |
| Perekond |
Pütt Podiceps |
| Liik |
Tuttpütt |
| Binaarne nimetus | |
|
Podiceps cristatus (Linnaeus, 1758) | |
 | |
Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.
Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks[1].
Välimus
muudaTuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad suled. Kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisvõimekus tuleb jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.
Levik
muudaTuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas. Eelistab rohke taimestikuga veekogusid.
Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.
Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000–3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile[2].
Paljunemine
muudaTuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.
Kaitse
muudaTuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.
Viited
muuda- ↑ 2020. aasta lind on tuttpütt
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuttpütt |
- Tuttpütt andmebaasis eElurikkus
- Muts, E. 2009. Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja. Eesti Loodus 1: 20–23. [1] (Artikli pealkirjas mõeldakse perssjala all tuttpütti)