Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.

Tuttpütt


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pütilised Podicipediformes
Sugukond Pütlased Podicipedidae
Perekond Pütt Podiceps
Liik Tuttpütt
Binaarne nimetus
Podiceps cristatus
(Linnaeus, 1758)

Munad
Podiceps cristatus

Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.

Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks[1].

Välimus muuda

Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad suled. Kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisvõimekus tuleb jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.

Levik muuda

Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas. Eelistab rohke taimestikuga veekogusid.

Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.

Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000–3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile[2].

Paljunemine muuda

Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.

Kaitse muuda

Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.

Viited muuda

  1. 2020. aasta lind on tuttpütt
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Välislingid muuda

  • Muts, E. 2009. Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja. Eesti Loodus 1: 20–23. [1] (Artikli pealkirjas mõeldakse perssjala all tuttpütti)