Ava peamenüü

Karula Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk, mis asub Lüllemäe külas Karula vallas Valga maakonnas. Mälestussammas on arvele võetud ajaloomälestisena.

Vabadussõja Karula mälestusmärk avati 23. juunil 1936.a.

Samba kavandi valmistas arhitekt G. Saar Valgast. Kiviraiduriteks ja püstitajateks olid Tõrva mehed Jaan Kõiv (ettevõtja) ja Jaan Nõlvand. Tsementvalamised tegi E. Leer Karulast.

Samba esiküljel on Vabadusristi kujutis ja kiri Au langenuile 1919 – 1920. Samba tagumisele küljele on raiutud kivisse 25 Karula kihelkonnast pärit Vabadussõjas langenud kangelase nimed: Peeter Sarapuu Morits Antsov Karl Hank Peeter Hank Nikolai Karo August Kikas Karl Kurvits Eduard Kõvask Evald Kõvask Peeter Lahapuu Jaan Parts Freidrich Pormeister Peeter Raudnik August Rimm Johann Saar Jakob Sillaots Nikolai Sokk Anton Teder Evald Uibopuu Voldemar Valtin Peeter Viilup Evald Valtin Ernst Madal Konstantin Kõvask Nikolai Pork

Mälestussamba püstitamine läks kokku maksma 2000 krooni. Raha saadi korjanduse teel. Avamisel istutati hümni saatel ilupuu (lehis), istutajateks olid Artur Korge maapoistest ja Keremi nimeline noormees linnapoistest. Oli suur pidupäev, kus Karula kihelkonna rahvas tasus oma auvõla vabaduse nimel langenute ees. Tseremoonia viisid läbi Gerhard Anderson ja Konstantin Kõgel.

Kahjuks ei olnud püstitatud ausambal võimalust pikemaks ajaks paigale jääda. 1940. – 1941. aastatel alanud võõrvõimu ajajärk andis innustust kohalikele kommunismi ideede pooldajaile, kes asusid Vabadussõja mälestusmärki hävitama. Nende abiga lükati ausammas raudkangidega ümber 1941.a. kevad - suvel.

Saabunud Saksa okupatsiooni tingimustes õnnestus sammas korda teha. Taasavamine toimus 12. juulil 1942.a.

Kuid kommunistid ei jätnud oma jonni, võitlus surnutega käis edasi. Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamisega Eestis lasti ausammas NKVD juhtimisel õhku 10. detsembril 1944.a.

Vabadussõja mälestusmärgi platsile ehitati bussiootepaviljon ja välikäimla.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega saabus Karula rahvale uuesti võimalus taastada Vabadussõja mälestusmärk.

Aausamba taasavamine toimus. 23. juunil 1992.a. Taastas Karula Muinsuskaitse Selts Karula rahva kaasabil. Taastamistöid juhtis ja organiseeris Karula Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Rein Puudersell.

Taastamine läks maksma 74702 rubla. Raha saadi annetustest.

Annetajad: Asutustest suurima annetuse tegi Eesti Põlevkivi eesotsas direktor Väino Viilupiga, Lüllemäe Õppespordibaas, Karula ja Kaagjärve sovhoosid, Võru Piimatoodete Kombinaat, Kaagjärve külanõukogu, Valga Leivatehas, Valga Rajooni Agrotööstuskoondis, Valga Teede Remondi- ja Ehitusvalitsus, Aktsiaselts Karoo. Materiaalset abi osutasid Lüllemäe Õppespordibaas, Karula sovhoos, Valga Mehhaniseeritud Ehituskolonn, kohalike elanike annetused (annetuskastist). Oma tööpanuse andsid paljud, paljud Karula inimesed.

Karula Vabadussõja mälestusmärk.jpg