Kaks Eestit

"Kaks Eestit" oli 26 sotsiaalteadlase avalik pöördumine 23. aprillil 2001 ajalehes Postimees, kus deklareeriti võimu võõrandumist rahvast ning Eesti ühiskonna jõudmist "poliitilisse, sotsiaalsesse ja eetilisse kriisi".[1]

Teadlased osutasid vaesuse probleemile, poliitilise vastutuse puudumisele ning noorte väljarändele ja iseloomustasid seda statistikaga rahulolust demokraatia ning riigi institutsioonide suhtes. Ideoloogiliselt süüdistati valitsejaid "varakapitalistlikus individualismis" ja pandi ette sotsiaalsete probleemidega tegelemist objektiivse teadusliku analüüsi alusel, et murda välja "kahestumise nõiaringist". Seejuures nähti ühendaja rolli presidendil, kes peaks aitama vältida mandumist "liivakastivabariigiks".

Lähtuvalt allakirjutanute arvust ja 40 kirja eeskujul on pöördumist nimetatud ka 26 kirjaks.

Pöördumisele kirjutasid alla Aili Aarelaid, Eiki Berg, Klara Hallik, Malle Järve, Ülo Kaevats, Voldemar Kolga, Katrin Kivimaa, Juhan Kivirähk, Jüri Kruusvall, Mikko Lagerspetz, Katrin Paadam, Marje Pavelson, Iris Pettai, Tiiu Pohl, Ivi Proos, Tiina Raitviir, Andrus Ristkok, Rein Ruutsoo, Andrus Saar, Ellu Saar, Erik Terk, Ene Tiit, Anu Toots, Raivo Vetik, David Vseviov ja Rein Vöörmann.

Kahe Eesti manifest pakkus järgnevatel aastatel korduvalt avalikku kõneainet, sj poliitikud valdavalt mõistsid sellise ühiskonda lõhestava pöördumise hukka ning kahtlesid selle teaduslikus adekvaatsuses, samas avaldati sõltumatute teadlaste poolt selle väiteid toetavaid empiirilisi uurimusi.[2][3][4]

Mark Soosaar korraldas pöördumisele järgnenud Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2002 näituse raames "Kaks Eestit. Printsi ja kerjuse mäng" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis vastuvõtu "teisele Eestile", kus pakuti võimalust võtta prügikastist söögiks leiba ja pirukat, maitsta praetud kaalika- ja kartulikoori, võtta kaasa humanitaarabi korras saabunud rõivaid. Ekspositsioonis näidati Mart Taevere videofilmi "Geoloogid", videoülesvõtteid presidentidest Lennart Merist ja Arnold Rüütlist kätlemas väljavalituid, laudalõhna tekitasid näitusesaalis kaks põrsast.[5][6]

Kahe Eesti küsimusepüstitus on pakkunud kõneainet ka aastakümneid hiljem ja kuigi kahe Eesti vahelise eristuse täpne iseloom on jäänud vaidluste objektiks, on seostatud kahe Eesti pöördumist nihkega "mõnevõrra vasakpoolsema, ümberjagavama poliitika suunas" ning Res Publica tulekuga Eesti poliitmaastikule.[7][8][9]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Aili Aarelaid, Eiki Berg, Klara Hallik, Malle Järve, Ülo Kaevats, Voldemar Kolga, Katrin Kivimaa, Juhan Kivirähk, Jüri Kruusvall, Mikko Lagerspetz, Katrin Paadam, Marje Pavelson, Iris Pettai, Tiiu Pohl, Ivi Proos, Tiina Raitviir, Andrus Ristkok, Rein Ruutsoo, Andrus Saar, Ellu Saar, Erik Terk, Ene Tiit, Anu Toots, Raivo Vetik, David Vseviov, Rein Vöörmann (22. aprill 2001). "Sotsiaalteadlaste avalik pöördumine". Postimees.
  2. Tõnis Saarts (10. mai 2002). "Kas teine Eesti on olemas?". Postimees.
  3. "Poliitikud hurjutasid ühiskonnateadlasi "kahe Eesti" pärast". Eesti Päevaleht. 22. aprill 2002.
  4. Kaja Kärner (24. aprill 2002). "Argipäev: kaks Eestit". Eesti Raadio.
  5. Silja Joon (15. jaanuar 2002). "Näitusel “Kaks Eestit” on käinud mitusada inimest". Pärnu Postimees. {{netiviide}}: nähtamatu tähemärk (talitlusmärk C1) parameetris |pealkiri= positsioonil 10 (juhend)
  6. "Soosaar korraldab vastuvõtu teisele Eestile". Delfi. 23. veebruar 2002.
  7. Jüri Saar (30. aprill 2021). "Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?". Sirp.
  8. Tõnis Saarts (25. aprill 2006). "Kiri, mis muutis Eestit". Eesti Päevaleht.
  9. Tõnis Saarts (13. juuni 2006). "Riigikogu liikmed ja sotsiaalteadlased näevad Eestit erinevalt". Riigikogu Toimetised.