Ava peamenüü

Katrin Kivimaa (sündinud 27. juunil 1969 Kohtla-Järvel) on eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik.

Sisukord

HaridusRedigeeri

Katrin Kivimaa lõpetas Kohtla-Järve 1. Keskkooli (praegu Järve gümnaasium) 1987. aastal. 1993. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli cum laude ajaloo ja kunstiajaloo erialal. 1994-1995 õppis ta kunstiajaloo magistriprogrammis Kesk-Euroopa Ülikooli Praha kolledžis ning 1997–1999 soo- ja kultuuriuuringute magistriõppes Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. 2004. aastal kaitses ta kunstiajaloo doktorikraadi Leedsi Ülikoolis (University of Leeds), Suurbritannias. Tema doktoritöö teema oli "Nationalism, Gender and Cultural Identities: The Case of Estonian Art from the Impact of Modernity to the Post-Soviet Era 1850-2000", juhendaja prof. Griselda Pollock.

TööRedigeeri

1993–1997 oli Katrin Kivimaa kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja, 1997. aastal ka peatoimetaja asetäitja. Sel perioodil oli tema peamises huvifookuses jooksev kunsti- ja kultuurielu, mille ülevaateid ja kriitilisi analüüse avaldas mitmes väljaandes. Samal ajal osales ta kunstiprojektides kaasautorina.

2006. aastast töötab ta vanemteaduri ja professorina Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis (alates 2016 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut). 2007–2011 oli ta Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste instituudi juhataja.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, moodne ja kaasaegne kunst. On teinud kaastööd akadeemilistele ajakirjadele Kunstiteaduslikke Uurimusi, Ariadne Lõng, n.paradoxa: International Feminist Art Journal ning avaldanud kunsti- ja kultuurikriitikat Sirbis, Vikerkaares, kunst.ee-s jm.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast.[1]

Katrin Kivimaa on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige.

PublikatsiooneRedigeeri

  • 2008 – Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007. Tallinn: kunst.ee[2]
  • 2009 – Rahvuslik ja modernne naisekuju eesti kunstis 1850–2000. Tartu Ülikooli Kirjastus[3]
  • 2010 – (kaasautor Kädi Talvoja) Nõukogude naine eesti kunstis/The Soviet Woman in Estonian Art. Näituse kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum[4]
  • 2010 – Kunstnik, naisesus ja "naiselik" kunst. Identiteediotsingud ja representatiivsed võimalused 1920.-30. aastate teostes. – Eesti kunsti ajalugu 1900–1940. 5. köide. Toim M. Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia[5]
  • 2012 – Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe. Tallinna Ülikooli Kirjastus[6]
  • 2012 – ‘Lost in Transition’: Women and Work in Marge Monko’s Art. – I Don't Eat Flowers: Catalogue of Marge Monko's Works. Tallinn: Lugemik[7]
  • 2014 – Omamaailm ja kunstnikukunst. – Malle Leis. Näituse kataloog. Tartu Kunstimuuseum[8]

TõlketeksteRedigeeri

Nochlin, Linda. Miks pole olnud suuri naiskunstnikke. - Pandora laegas: feministliku kunstikriitika võtmetekste. Koost. K. Kivimaa ja R. Varblane. Tallinn: Kunst, 2000.

Lucy Lippard. Taassünni valu ja nauding. Euroopa ja ameerika naiste kehakunst. - Pandora laegas: feministliku kunstikriitika võtmetekste. Koost. K. Kivimaa ja R. Varblane. Tallinn: Kunst, 2000.

Deutsche, Rosalyn . Mehed ruumis. – Ehituskunst 39/40, 2004.

Jameson, Frederic. Kas ruum on poliitiline? - Ehituskunst 43/44.

Baumgärtel, Tilman. net.art: võrgukunsti materjalid; net.art 2.0: uusi võrgukunsti materjale. Tlk M. Jerser ja K. Kivimaa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2006.

Hollis, Richard. Graafiline disain: ülevaatlik ajalugu. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2007.

Rogoff, Irit. Visuaalkultuuri uurides. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 3–4, 2016.

Pollock, Griselda. Sotsioloogiline mõtlemine, esteetiline mõtlemine. Ajaloolisi mõtisklusi sotsioloogia ja kunstiajaloo teemal. Tlk H. Soans, K. Kivimaa ja V. Sarapik. - Kunstiteaduslikke Uurimusi 3–4 (26), 2017.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri