Jonava (Helifaili info leedu ) on linn Leedus, Jonava rajooni halduskeskus. Asub Nerise jõe ääres merepinnast 65 meetri kõrgusel, 30 km Kaunasest kirdes.

Jonava

[ jonav'a ]
leedu Jonava
poola Janów


Pindala: 10,6 km²
Elanikke: 27 042 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 4′ N, 24° 17′ E
Jonava (Leedu)
Jonava

Jonava peamiseks tööstusharuks on keemiatööstus. Linna suurim tööandja on Achemos grupėle kuuluv tehas Achema. Suur osa on ka toiduainetetööstus: linnas valmistatakse jahu ja küpsetatakse pirukaid. Linnas on ka mööblitootmisettevõte UAB Baldai Jums.

Haridust annavad kaks gümnaasiumit, keskkool, neli põhikooli ja kaks algkooli. Linnas asub raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, endises postijaama hoones asuv koduloomuuseum, kaks katoliku kirikut (vanem aastast 1622, uuem aastast 1793) ja Jonava raudteejaam.

AjaluguRedigeeri

Linn on rajatud 18. sajandil. Selle rajas Skaruliai mõisa omanik Dominik Kossakowski, pärimuse kohaselt kasutas ümbruskonna rahvas seda paika jaanipäeva tähistamiseks (leedu jonienė) ja jaanitule tegemiseks, sellest tulenevat ka asula nimi. Aastal 1729 läbi viidud rahvaloenduse kohaselt olid kõik alevi elanikud juudid.

Aastal 1835 rajati sinna postijaam. Aastal 1838 hakkas asulat läbima telegraafiliin (alguses optiline, pärastpoole elektromagnetiline). Linnaõigused sai 1864. aastal. Aastal 1871 hakkas linna läbima Liibavi-Romno raudtee. Aastal 1893 püstitati linna esimene veski. Järgmisel aastal põles linn maha, see ehitati uuesti üles korrapärase planeeringuga asulana. Tulekahju laastas linna ka aastal 1905, mil põles raudteejaama ümbruskond.

Aastal 1912 avati linnas tikuvabrik. 14. augustil 1941 hukkasid saksa okupatsiooniväed 552 Jonava juuti, kokku hukati 2108 linna elanikku.[2] Aastal 1946 kohandati tikuvabrik ümber mööblivabrikuks. Aastal 1962 rajati linna keemiatehas Achema, mis oli esimene tehas Leedu aladel, kus toodeti tööstuslikult ammoniaaki (1965). 20. märtsil 1989 toimus tehases maailma suurim ammoniaagileke (7500 tonni), millega kaasnes veel tulekahju nitrofosfaati tootvas hoones ja väetiseladudes. Õnnekombel hukkus katastroofis vaid 7 inimest. Kėdainiai suunas liikunud mürgipilv kattis 50 kilomeetrit pika ja 7 kilomeetrit laia maa-ala.[3][4]

ElanikkondRedigeeri

  • 600 (1823)
  • 1560 (1851)
  • 2920 (1871)
  • 1906 (1885)
  • 3350 (1893)
  • 5000 (1897)
  • 5622 (1904)
  • 5644 (1913)
  • 4115 (1923)
  • 5460 (1939)
  • 5005 (1959)
  • 14563 (1970)
  • 21400 (1974)
  • 24000 (1976)
  • 28413 (1979)
  • 36250 (1989)
  • 34954 (2001)
  • 34800 (2005)
  • 34200 (2009)
  • 31725 (2010)
  • 30777 (2011)
  • 29353 (2014)

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jonava elanikest leedulasi 28,53%, juute 65,64%, poolakaid 1,34% ja venelasi 3,65%.[5]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jonava elanikest leedulasi 87,74%, venelasi 8,25%, poolakaid 1,22%, ukrainlasi 0,83%, valgevenelasi 0,66%, sakslasi 0,14% ja mustlasi 0,13%.[6]

SportRedigeeri

SõpruslinnadRedigeeri


Tuntud elanikkeRedigeeri

 
Abraham Myerson
 
Dainius Kreivys

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri