Jakob Kunder

Jakob Kunder (7. august 1921 Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa18. märts 1945 Blīdene raudteejaama lähedal Lätis) oli eestlasest sõjaväelane Punaarmees (leitnant).

ElukäikRedigeeri

Jakob Kunder kasvas üles Pärnumaal Tõstamaa vallas.

Ta astus 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus olnud miilitsasse ning 1941. aasta alguses Läänemaa hävituspataljoni ning taganes koos Nõukogude vägedega Venemaale.[1]

Punaarmee koosseisus oli ta alates 1942. aastast. Samal aastal astus ta ÜLKNÜ-sse. 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise ajal määrati ta jaoülemaks ja saadeti jalaväekooli Podolskisse, kust tuli rühmaülemana korpusesse tagasi aprillis 1943. Sügisel 1944 sai ta Mandri-Eestis toimunud lahingutes haavata, teda autasustati Punatähe ordeniga.

Ta hukkus lahingus, olles 300. eesti laskurpolgu 1. pataljoni 1. roodu 2. rühmaülem leitnandi auastmes.

Ametliku versiooni järgi sulges ta oma kehaga Saksa kaponiiri laskeava, et takistada sinna jäänud ainsa vaenlase tuld. 18. märtsil 1945 ründas eesti laskurkorpuse rood, kuhu Kunder kuulus, Blīdene raudteejaama. Kunder asus juhtima ründesalka, mis pidi hävitama sakslaste kuulipildujakaponiiri. Kunder jõudis ehitiseni ja heitis selle suunas käsigranaadi, mis lõhkes kaponiiri ees. Tema teine granaat tabas juba laskeava. Vaenlase kuulipilduja vaikis, kuid tulistas varsti jälle. Nüüd püüdis Kunder tulistada püstolist läbi laskeava kaponiiri sisemusse, kuid sai raskelt haavata. Haavatuna olevat ta roomanud laskeavani ja katnud selle oma kehaga. Seepeale tabanud teda surmavalt vaenlase kuulipildujatuli. Tema rühma sõdurid jõudsid nüüd samuti kaponiirini, reamees Adolf Prantsen viskas selle korstnasse kolm granaati, mis sundisid kuulipilduja vaikima. Kunder maeti läheduses asuvasse ühishauda.[2]

Kuid on ka versioon, et Kunder sai juba enne surma. NSV Liidu kangelaseks esitati ta Nõukogude võimu jaoks laitmatu elukäigu pärast.[3]

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Postuumselt anti 15. mail 1946 talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Tallinna 32. Keskkool kandis tema nime, samuti ka Pärnu 4. Keskkooli pioneeriorganisatsioon.

Eesti NSV-s, ENSV Haridusministeerium ja ENSV Siseministeerium moodustasid kooskõlastatult ELKNU Keskkomiteega üldhariduskoolides noorte kunderlaste (Nõukogude miilitsa noorte abiliste) rühmi.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Julius Ilves. Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt 1941
  2. Hanno Ojalo. "Kuramaa 1945. Eesti laskurkorpuse viimane lahing". Grenader. 2014. Lk 109–110; Olev Raidla. "Eesti korpus Kuramaal ja sõja lõpp". // Korpusepoisid. Tallinn 2007. Lk 209
  3. [1]>
  4. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/253688 249. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus laste ja noorukitega tehtava kas­vatustöö parandamise abinõude kohta. Kinnitatud Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 16. juuli 1974. a. määrusega nr. 312. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 23. august 1974 Nr. 34 (456)

KirjandusRedigeeri

  • August Pähklimägi. Rahvas ei unusta oma kangelasi. Mälestusi Nõukogude Liidu kangelasest leitnant Jakob Kunderist. Tallinn 1959

VälislingidRedigeeri