Vikipeedia

Internetisotsioloogia

Internetisotsioloogia kätkeb endas sotsioloogilise teooria ja metoodika rakendamist Internetile kui informatsiooni- ja kommunikatsiooniallikale. Sotsioloogid on mures[küsitav] tehnoloogia mõju pärast ühiskonnale; uued suhtlusvõrgustikud, virtuaalsed kommuunid ja esile kerkinud suhtluskanalid, samuti küberkuritegevusega seotud probleemid.

Internet on infoleviku läbimurretest uusim ja pakub sotsioloogidele mitmel viisil huvi: tööriistana uurimistöödes (näiteks asendatakse paberküsimustikud virtuaalsetega), diskussiooniplatvormina, lisaks uurimuste teemana. Interneti sotsioloogi puudutab oma kitsamas käsitluses virtuaalsete kommuunide analüüsi, organisatsioonilisi muutusi, mille käivitajaks on uued meediumid nagu Internet, ja ühiskonna üleminekut tööstusühiskonnast infoühiskonda. Virtuaalkommuune on võimalik statistiliselt uurida läbi suhtlusvõrgustike analüüsi ja tulemusi samal ajal kvalitatiivselt tõlgendada, näiteks läbi virtuaalse etnograafia. Sotsiaalseid muutusi saab uurida läbi statistilise demograafia või uurides kirjutiste sümbolite muutusi virtuaalsetes keskkondades.

Fenomeni esiletõus muuda

Internet on suhteliselt uus nähtus. Robert Darnton kirjutas, et Internet on revolutsiooniline muutus, mis "leidis aset eile või üleeile, olenevalt sellest kuidas mõõta"[1] Internet kasvas välja ARPANETist aastal 1969; nime 'Internet' võeti kasutusele 1974. aastal. Ülemaailmne veeb (WWW) kujundati 1990ndate keskel, kui graafilised kasutajaliidesed ja teenused nagu e-post muutusid populaarseks ja jõudsid järjest laiemate massideni, sealhulgas äriettevõteteni.[1][2] Internet Explorer võeti kasutusele aastal 1995, Netscape aasta varem. Google asutati 1998.[1][2] ja Vikipeedia 2001. aastal, Facebook, MySpace, ja YouTube 2000. aastate keskel. Web 2.0 on endiselt arenemas. Võrgus oleva informatsiooni hulk on vaikselt kasvanud ja Interneti kasutajate hulk on üle maailma kasvanud tormiliselt.[2]

Uurimissuunad muuda

Toetudes DiMaggio et al. (2001)[2], keskenduvad uurimistööd Interneti mõjudest viiele kategooriale:

  1. Ebavõrdsus (digitaalse lõhe probleemid)
  2. Kogukond ja sotsiaalne kapital (ajakasutuse probleemid)
  3. Poliitiline osalus (kodanikuühiskonna kitsaskohad)
  4. Organisatsioonid ja teised majandusinstitutsioonid
  5. Kultuuriline osavõtt ja mitmekülgsus

Juba väga varakult ennustati, et Internet muudab aja jooksul kõike või mitte midagi, siiski kerkis esile üksmeel, et vähemasti praeguses arengufaasis on meediale pigem teretulnud lisaks.[2] Selle tõttu mõeldi ümber 1990ndatel levinud uue ja vana meedia ühtesulandamine. Lisaks pakub Internet harva võimalust uurida alles areneva informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) põhjustatud muutusi.[2]

Mõju ühiskonnale muuda

Internet on loonud uusi keskkondi suhtluseks ja sidemete loomiseks, mille hulka kuuluvad sellised suhtlusportaalid nagu Facebook ja MySpace ning interaktiivsed veebilehed, mis vahendavad internetisuhtlust.

Virtuaalsete kommuunide kohta arvati, et sealsed sotsiaalsed sidemed on vaid virtuaalset laadi, leiavad uurijad isegi sellised virtuaalses maailmas loodud sidemeid hoitakse nii virtuaalmaailmas kui ka sellest väljaspool[3][4]

Käivad pidevad arutelud selle üle, kuidas Internet mõjub tugevatele ja nõrkadele suhetele ja kas Internet suurendab või hoopis vähendab sotsiaalset kapitali,[5][6] ja interneti rolli üle sotsiaalse isolatsiooni arenemises[7] ning kas sedamoodi luuakse rohkem või vähem mitmekülgne keskkond.

Poliitika ja tsensuur muuda

Internet on tõstnud oma tähtsust poliitilise tööriistana. 2004. aasta Howard Deani presidendikampaania USA-s sai kuulsaks selle poolest, et kampaania suutis koguda annetusi Interneti kaudu. 2008. aasta Barack Obama presidendikampaania paistis sellega eriti silma. Erinevad sotsiaalsed liikumised ja organisatsioonid on hakanud üha enam Internetti kasutama eesmärgiga rakendada traditsioonilist kui ka internetiaktivismi.

Ka valitsused suunduvad võrku. Näiteks sellised riigid nagu Kuuba, Iraan, Põhja-Korea, Myanmar, Hiina ja Saudi Araabia kasutavad filtreerimis- ja tsensuurimistarkvara, et piirata infot, millele selle riigi elanikud ligi pääsevad. Suurbritannias kasutatakse tarkvara, et leida ja vahistada isikuid, keda peetakse ohtlikeks. Teised riigid, ka USA, on vastu võtnud seadused, mis keelavad teatud materjalide omamist ja levitamist, kuid filtreerimistarkvara ei kasutata. Mõne riigi Interneti teenusepakkujad on nõustunud piirama politsei poolt musta nimekirja arvatud lehekülgedele ligipääsu.

Filantroopia muuda

Odava interneti levik arengumaades avab üksikisikutele võimaluse teisi inimesi heategevuslike projektide raames aidata. Sellised veebilehed nagu Donors Choose ja Global Giving võimaldavad väikeste annetuste suunamist vabalt valitud projektidesse.

Vaba aeg muuda

Internet oli juba enne ülemaailmset veebi vaba aja veetmise koht, mida kasutati algselt meelelahtutuslike sotsiaaleksperimentide – MUD ja MOO läbiviimiseks ülikoolide serverites. Tänapäeval on paljudes internetifoorumites alateemad mängude ja naljakate videote päralt. Üle kuue miljoni inimese kasutavad blogisid või foorumeid suhtluskanalina ja ideede jagamiseks.

Pornograafia- ja hasartmängutööstus on mõlemad ülemaailmse veebi võimalusi täiel määral ära kasutanud ja on teistele lehekülgedele märkimisväärseks sissetulekuks reklaami näol. Kuigi valitsused on püüdnud internetipornot tsenseerida, on interneti teenusepakkujad seisukohal, et selline lähenemine pole aktsepteeritav.[8] Paljud valitsused on püüdnud mõlema tööstuse ligipääsu internetile piirata, kuigi see pole üldiselt nende laialdast levikut pidurdanud.

Üks vaba aja veetmise viise internetis on mitmikmängijaga mängud. Selles ehitatakse kommuune, mis toob kokku igasuguse taustaga inimesi nautima erinevaid kiiretempolisi mänge. See on muutnud viise, kuidas paljud inimesed suhtlevad ja oma aega Internetis kulutavad.

Paljud kasutavad Internetti muusika, filmide ja teiste tööde allalaadimiseks. Nendele ligipääsemiseks on tasulised ja tasuta võimalused: tsentraliseeritud serverid ja P2P-tehnoloogiad. Mõned tehnoloogiad kannavad autorite õiguste eest paremini hoolt kui teised.

Ülemaailmset veebi kasutatakse ka uudiste, ilmateate ja sporditulemuste jälgimiseks, puhkuste plaaerimiseks ja broneerimiseks, samuti oma uitmõtete ja ideede kohta informatsiooni hankimiseks.

Inimesed kasutavad ülemaailmseks suhtluseks IRC-d, e-posti ja kiirsõnumiteenuseid tihti samal viisil nagu kunagi sõpradega paberkirju vahetades.

Internetis kasvab veebipõhiste töölauaarvutite hulk, millega kasutajad pääsevad Interneti vahendusel ligi oma failide, kaustade ja seadetele.

Tööpostil tööväliste asjadega toimetamine Internetis on ettevõtlusressurssidele tõsiseks katsumuseks. Keskmine Suurbritannia töötaja veedab Peninsula Business Services uuringu järgi keskmiselt 57 minutit tööpostil veebis surfates.[9]

Suhtlusvõrgustikud muuda

Internetisuhtluse ja -kasutuse suurenedes muutub info inimeste sotsiaalsete suhete kohta avalikumaks.[10] Sajad miljonid Internetikasutajad peavad oma sõpradega sidet, saavad uusi sidemeid ja jagavad omaloodud andmeid nagu fotod, videod ja blogid, isegi läbi mobiilsete platvormide.[11] 2008. aasta viimase kvartali lõpuks oli Facebookil 67 miljonit kasutajat, MySpace'il 100 miljonit ja Youtube'il üle 2,9 miljoni kasutaja kanali ja üle 100 miljoni video,[12] need numbrid kasvavad pidevalt. Suhtlusvõrgustikud kujundavad end kiiresti ümber, liikudes lihtsatest veebirakendustest terveks elustiiliks.

Suhtlusvõrgustike areng muuda

Suhtlusvõrgustike enneolematult kiire kasv alates 1990ndatest ei paista pidurduvat: alla 20% maailma rahvastikust kasutab Internetti ja suhtlusvõrgustikke tajutakse mõnel pool veel võõrana. Piirid suhtlusvõrgustiku ja suhtlusmeedia vahel muutuvad järjest hägusemaks, sest Facebooki ja Twitteri sarnased leheküljed liidavad endas fotode, videote ja muud funktsioonid. Omadused, mis olid suhtlusmeedia lehekülgedel, on nüüd suhtlusvõrgustike kasutada ja vastupidi, luues uued onlain raamistikud. Üks märkimisväärne muutus, mille tõi suhtlusmeedia ja võrgustiku ühendumine, on suhtlusotstarbeliste veebirakenduste muutus egotsentriliseks tarkvaraks, mille keskmes on inimesed. Kuigi nende uuenduste eel peeti arutelu kogukonnatunnetuse üle, siis tänapäevased suhtlusotstarbelised veebirakendused toovad kasutajani laiemad suhtlusliigid, näiteks sõbraks lisamine või teiste postituste jälgimine, isegi virtuaalsete kingituste saatmine. Suhtlusotstarbelised veebirakendused luuakse tavaliselt kasutades objektorienteeritud programmeerimist ja rakendades mitmete programmeerimiskeelte võimalused, näiteks Ruby, PHP, Python ja Java.[13] Veebilehtedele suhtlusfunktsioonide andmiseks rakendatakse tihti API-sid.[14]

Suhtlusvõrgustike sidumine reaalse eluga muuda

Suhtlusvõrgustikud on muutnud inimeste igapäevatoimetuste sooritamise viisi. Tänane tööjõud koosneb põlvkonnast, mis kasvas selle võrgustikuga üles.[15] Kohtamine, ostmine ja töökohale kandideerimine ja isiklike andmete jagamine on eelmistest põlvkondadest täiesti erinev. Nüüd jagatakse isiku eelistusi, arvamusi ja tegevusi pidevalt sõpradega, keda nad ilma virtuaalsete suhtlusvõrgustiketa ei tunnekski.[16]

Paljud suhtlusleheküljed kasutavad internetisuhtlust selleks, et luua sild virtuaalse ja reaalse suhtlemise vahel. Interneti kaudu luuakse suhted, mis muutuvas isiklikumaks läbi teiste suhtluskanalite.[16] Sellise suhtluse näiteks on maailma suurim turgeBay, millel on üle 94 miljoni kasutaja üle maailma, kus igaüks saab praktiliselt käike osta ja müüa.[17] See sait võimaldab isikutel esemeid müüa ja pakkumisi asetada. Oksjoni lõppedes maksab ostja müüjale ja ese saadetakse kõrgeimale pakkujale. Suhtlus algab internetis, kui laieneb reaalsesse ellu. eBay vahendab sellist suhtlust Skype'i abil.[18] eBay Inc. omandas 2005. aastal Skype'i ja kasvatas märgatavalt oma registreeritud kasutajate hulka üle 480 miljonini.[19]

Üleminek veebist reaalsesse ellu on makrotasandil nähtav kohtingusaitidel, kus otsitakse ja sobitatakse kasutajaid omavahel.[20] Need veebileheküljed võimaldavad liikmetel leida ühiste huvidega inimesi. Sellist tööstust uurinud akadeemikud usuvad, et elektroonsed suhtlusvormid nagu e-post ja suhtlusvõrgustikud hakkavad suuresti mõjutama seda, kuidas inimesed armastuse leiavad.[21] Kasutajad saavad üksteisega suhelda ja näha, kas neil on ühiseid huve. Paljud veebilehed on juba spetsialiseerunud teatud huvidega inimeste ühendamisele. Kui kasutajad leiavad, et neil on side, siis on neil võimalik telefoni teel suhtlust jätkata jõudes lõpuks silmast silma kohtumiseni. Suhe algab internetis, kuid võib sealt väljuda reaalsesse ellu.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Robert Darnton, The Library in the New Age, The New York Review of Books, Volume 55, Number 10. June 12, 2008. Retrieved on 22 December 2009.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Paul DiMaggio, Eszter Hargittai, W. Russell Neuman, and John P. Robinson, Social Implications of the Internet, Annual Review of Sociology, Vol. 27: 307–336 (Volume publication date August 2001), DOI:10.1146/annurev.soc.27.1.307 [1]
  3. ↑ Lauren F. Sessions, "How offline gatherings affect online community members: when virtual community members ‘meetup’.""Information, Communication, and Society"13,3(April, 2010):375–395
  4. ↑ Bo Xie, B. ‘The mutual shaping of online and offline social relationships."Information Research, 1,3(2008):n.p.
  5. ↑ Lee Rainie, John Horrigan, Barry Wellman, and Jeffrey Boase. (2006)"The Strength of Internet Ties" Pew Internet and American Life Project. Washington, D.C.
  6. ↑ Ellison, N. B., Steinfield, C., & Lampe, C. (2007). The benefits of Facebook "friends:" Social capital and college students' use of online social network sites. Journal of Computer-Mediated Communication, 12(4).
  7. ↑ "Social Isolation and New Technology Pew Internet and American Life Report". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2014. Vaadatud 30. mail 2012.
  8. ↑ Chivers, Tom (21. detsember 2010). "Internet pornography block plans: other attempts to control the internet". The Telegraph. Vaadatud 24. veebruaril 2012.
  9. ↑ Scotsman.com News – Net abuse hits small city firms
  10. ↑ Hoon Lee, Sang; Pan-Jun Kim, Yong-Yeol Ahn, Hawoong Jeong (juuli 2010). "Googling Social Interactions: Web Search Engine Based Social Network Construction". PLoS ONE. 5 (7): 1–11.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. ↑ Won, Kim; Ok-RanJeong, Sang-WonLee (2009). "On Social Websites". Information Systems (35): 215–236. DOI:10.1016/j.is.2009.08.003.
  12. ↑ Watson, Tom (2009). CauseWired: plugging in, getting involved, changing the world. New Jersey: Tom Wiley and Sons Inc.
  13. ↑ "What is PHP Social Networking Software? « Simplify Php Web Programming". Echophp.wordpress.com. 28.01.2008. Vaadatud 20.10.2011.
  14. ↑ "Order Food Online – Food Delivery, Restaurant Menus, College Campuses, Pizza, Chinese, Wings, Takeout". Campusfood.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.10.2011. Vaadatud 20.10.2011.
  15. ↑ Manafy, Michelle. "Social Web Etiquette". Vaadatud 7. juunil 2011.
  16. ↑ 16,0 16,1 Kim, Won; Ok-RanJeong; Sang-WonLee (2010). "On social Websites". Information Systems. 35: 215–236. DOI:10.1016/j.is.2009.08.003. Vaadatud 14. juunil 2011.
  17. ↑ Miller, Michael (2008). Absolute Beginner's Guide to EBay. Que Publishing. ISBN 978-0-7897-3783-0.
  18. ↑ "Who We Are – eBay Inc". Partnerships and Investments. eBay. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2011. Vaadatud 14. juunil 2011.
  19. ↑ "Ebay partnerships and investments". Vaadatud 1. juunil 2011.
  20. ↑ Sprecher, Susan (2008). Handbook of relationship initiation. Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-8058-6160-0.
  21. ↑ "Love at first byte". Economist. Vaadatud 1. juunil 2011.

Lisalugemist muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Internetisotsioloogia&oldid=6596256"